Tutvu värske lehega
Otsingutulemused sõnale: Johannes L��hmus
Leiti 87 tulemust
-
Eha Komissarov: „Nüüdisaja õudus on labaselt reaalne”
. . . .oluline võimendav figuur oli muidugi õudusjuttude meister Edgar Allan Poe, kelle looming jõudis Eestisse tänu Johannes Aaviku keeleuuendusest kantud tõlgetele. Komissarov rõhutab, et Aaviku eesmärk oli ennekõike keele moderniseerimine ja. . . . -
Meedium Mai Kalamees-Reiteri seanss 30ndatel. Foto: Eesti Kunstimuuseumi fotokogu (EKM j 55154 FK 444)Meedium Mai Kalamees-Reiteri seanss 30ndatel.Mu okultne Tallinn…
. . . .vanalinn; tornid; paranormaalsed nähtused; kummitused; esoteerika; vaimud; okultism; meediumid; kanaldamine; spiritism; Tallinn; Toompea. Väljaanne algab Georg Johannes Parikase fotoga 1630. aasta Revalit kujutavast graafilisest lehest. Edasi annab ühingu viitsepresident Katharina. . . . -
Uued tuuled Paide Teatris
. . . .ühe linna kujutlusvõime? Sellega seoses on muutunud ka Paide Teatri meeskond. Lavastaja ja kunstilise juhi Jan Teeveti, etendajate Johannes Richard Seppingu ning Kirill Havanski, helikunstnik Kenn-Eerik Kannikese ning produtsendi ja. . . . -
Kaader filmist „Berliin, Alexanderplatz”Naeratava kurjuse ja keeruliste rändeküsimuste ristpunktis: Saksa film, quo vadis?
. . . .Rogowski sünergilist näitlejatööd. Beeri kehastatud Undine järgib Ülem-Reini päritolu müütilisele Undinele ette kirjutatud direktiivi: mees, kes naist enam ei armasta, tuleb tappa. See saatus tabab naise esimest kaaslast Johannest (Jacob. . . . -
Puhkus ja arhitektuur. Kus puhkas töötav kodanik Nõukogude Eestis?
. . . .Kullamaa jahibaasi püsikülaline oli EKP KK I sekretär Johannes Käbin ja seal võõrustati 1970. aastatel mitmeid kõrgeid külalisi. Suvila – kohandades kollektiivset isiklikuks Lisaks kollektiivsele puhkamisviisile oli ametliku süsteemi osa. . . . -
Memento mori. Mäletamine ja mälestamine sakraalkunstis
. . . .Nii köidavad Tallinna „Surmatants” 15. sajandi lõpust ja 1520. aastal katku surnud linnaarsti Johannes Ballivi hauakivi meid esmalt kunstilise kõrgetasemelisuse ja meisterlikkusega, kuid veelgi enam jäävad need meid saatma neil. . . . -
Moskvast saabunud Johannes Vares kuulutamas Balti jaamas välja ENSVd.Eesti haritlaskommunistide kummaline tragöödia
. . . .ka „haritlaste valitsuseks”. Näiteks oli selle eesotsas peaministrina kirjanik ja arst Johannes Vares (kirjanikunimega Barbarus), välisministri rolli täitis kirjamees Nigol Andresen, peaministri asetäitja oli ajalooprofessor ning hilisem lühiajaline Tartu Ülikooli. . . . -
Ede Raadiku töö seeriast „Enesehool”, 2019Müürilehe kultuurikalender – lumeta veebruar
. . . .Apostol) ning 20.02. Kunstihoone galeriis (Vabaduse Väljak 6) Laura Kuuse „Armas algoritm,” (Kuraator Niekolaas Johannes Lekkerkerk). Ede võtab fookusesse hooldus- ja kehapoliitika ning Laural on mõndagi rääkida tehnoloogia mõjust argielule. . . . -
Autsaiderite ja ebastaaride süvariik
. . . .aastalõpu-show’d vedas koomik Mattias Naani juhatusel pilabänd The Multinektar Boys (lisaks Tigran Gevorkjan ja Johannes Naan), kes proovisid tuua iroonia vahendusel uude aastatuhandesse „Wigla show” sarnast teleanarhiat, kuid jäid eespool. . . . -
Toshio Hosokawa.Estonias toimub nüüdismuusika festivali Afekt sümfooniakontsert
. . . .algaval eelkontserdil kõlab Tarmo Johannese esituses Toshio Hosokawa teos „Atem-Lied” bassflöödile. Samuti leiab aset vestlusring, kus osalevad Toshio Hosokawa, Märt-Matis Lill ja Maria Kõrvits. Vestlust modereerib Monika Mattiesen. Õhtu jätkub. . . . -
Siin & Sääl kokad Marya ja Shereen.Ikka istuvad inimesed laua ümber, räägivad juttu ja saavad tuttavaks
. . . .Tegelikult ei saa muidugi öelda, et Köömen on tegutsenud vaid aasta, sest „testimist”, nagu seda nimetab Köömeni üks eestvedaja Dan Prits (kes töötab muidu hoopis Johannes Mihkelsoni Keskuses pagulaste kultuuri-. . . . -
Marju Lepajõe.In Memoriam: Marju Lepajõe (28. oktoober 1962 – 4. juuli 2019)
. . . .akadeemiasse. . . . _ _ _ Marju Lepajõe sündis 28. oktoobril 1962. aastal. Ta lõpetas Tartu ülikooli filoloogiateaduskonna eesti filoloogia erialal 1985. aastal diplomitööga „Johannes Gutslaffi „Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam” tõlge”. . . .