Otsingutulemused sõnale: Joosep Susi, Agnes Neier

Leiti 439 tulemust

  • Rahvusloom ei ela raielangil

    Rahvusloom ei ela raielangil

    . . . .ja tuhandeid aastaid peaasjalikult sute valitseda. Samuti on hallivatimehed hoidnud metsades kontrolli all rohusööjate arvukust. Seetõttu on hunti rahvasuus metsasanitariks kutsutud. Hunt rahvasuus – rumal, aga hirmus Rahvapärimuses on susi,. . . .
  • Neli vaadet EKA lõputööde näitusele TASE’25
    TASE’25 avamine.

    Neli vaadet EKA lõputööde näitusele TASE’25

    . . . .saladuslikuks, sest seda peab ise kogema, kuid tõstan esile tema viite Agnès Varda filmile „Daguerréotypes” (1975). Vahva äratundmine, mis aitab Johannese töö tuumale ja maailmatajule lähemale jõuda. Mind köidab ka. . . .
  • Filmikriitikute suleproov 2025. Utoopiad ja düstoopiad

    Filmikriitikute suleproov 2025. Utoopiad ja düstoopiad

    . . . .toetas.  Helena Aadli, žürii esinaine I KOHT Inimlikkuse hindamisest Dokumentaalfilm „Järelnoppijad” (Prantsusmaa, 2000), 82 min. Režissöör ja stsenarist Agnès Varda.  Juuli Teder   Varda vaimustumas südamekujulisest kartulist. Kaader filmist If you. . . .
  • Illustraatoriankeet: Karl Ludenhof

    Illustraatoriankeet: Karl Ludenhof

    . . . .järgmised viis aastat töötada, siis mis see oleks?  Süsi. Mis illustraatorite töid jälgid huvi ja põnevusega?  Eestist Fred Kotkas, Eiko Ojala, Pamela Samel. Välismaalt Andreas Samuelsson, Jean Jullien, Mike McQuade. . . .
  • Kunstispurt: Alana Proosa öised lennud

    Kunstispurt: Alana Proosa öised lennud

    Alana Proosa teos jutustab kehadest ja linnast, identiteedist ja nähtavusest, vabadustundest ja dress-up’imisest. Foto: Joosep Kivimäe Teos „Pöördepunktid” 9. Artishoki biennaalil (20.02.–28.04.2025). Kunstnik Alana Proosa, kuraatorid Brigit Arop ja Margit. . . .
  • Steriilsus kui viljakus. Koosolemise mängureeglite muutmine

    Steriilsus kui viljakus. Koosolemise mängureeglite muutmine

    . . . .peab seda armastust vastu võtma, ei ole valikut, kas ta tahab just sinu armastust või mitte, ei moonuta neid õilsaid kavatsusi? Siin saab tuua paralleeli korraldatud abieluga. Paljudes paikades on. . . .
  • Galerii: Artishoki biennaal lõpetab fiestaga
    ,

    Galerii: Artishoki biennaal lõpetab fiestaga

    . . . .Joosep Kivimäe Alates 2008. aastast toimuv Artishoki biennaal toob igal korral erinevas asukohas kokku kümme kunstnikku ja kümme kirjutajat. Tänavu esitlesid avamismaratoni jooksul Tallinna eri paigus uusi teoseid kümme kunstnikku. . . .
  • Ratsionaalsuse 500 varjundit

    Ratsionaalsuse 500 varjundit

    . . . .elektriautode võidukäik – kõik need sammud viitavad justkui ratsionaalsele püüdele vähendada süsinikuheidet ja leida jätkusuutlikke alternatiive. Teaduskirjandus üldjoontes toetab neid samme – taastuvenergiapõhine energiatootmine on pikas perspektiivis odavam, tervislikum ja. . . .
  • Raamaturiiul: Indrek Ojami „pisike” raamatukogu Karlovas

    Raamaturiiul: Indrek Ojami „pisike” raamatukogu Karlovas

    . . . .kunagi Toomas Liivamäe korterisse, kust omakorda jällegi siia. Teises toas, kuulen kohe, on üks selline, mis on saadud meie teise ühise tuttava Agnes Neieri käest. Olen ju isegi omal ajal. . . .
  • Keha(de)partnerlus. Premiere 2025: Maria Solei Järvet ja KOOSSEIS
    Maria Solei Järvet.

    Keha(de)partnerlus. Premiere 2025: Maria Solei Järvet ja KOOSSEIS

    . . . .helikunstnik Astra Irene Susi, helitehnik Israel Bañuelos Loreto, lavakunstnik Kätleen Noormägi. Visuaalide autorid Paul Henrich Daude ja Kätleen Noormägi. Esietendusid 20. veebruaril 2025 Sõltumatu Tantsu Laval PREMIERE’i programmi osana. Maria. . . .
  • Arhiivipalavikus kehad

    Arhiivipalavikus kehad

    . . . .vist olemas keha, mis mind ei kõnetaks! On vägivaldseid isiksusi ja ebameeldivaid isikuomadusi, mis mõnes kehas elavad, aga sel juhul on mul neist kehadest lihtsalt kahju. Aga küsin kohe vastu,. . . .
  • Juhtkiri: Oranž oht ja kodune fašismijuurikas 
    Foto: Kertin Vasser

    Juhtkiri: Oranž oht ja kodune fašismijuurikas 

    . . . .demokraatia nõrgenemine lääneriikides, on suurendada koolides ühiskonnaõpetuse tundide mahtu. Praegu on meie gümnaasiumites riikliku õppekava kohaselt kohustuslikke ühiskonnaõpetuse kursusi pelgalt kaks, samal ajal kui näiteks kehalist kasvatust on viis kursust. . . .
Müürileht