Otsingutulemused sõnale: Joosep Susi, Agnes Neier

Leiti 439 tulemust

• 

  Pidu

  22. veebruar 2018

  Uus üritustesari Lil Pidu tutvustab eesti underground-räppi

  . . . .kes suudab või julgeb ajukama idee linti võtta.” Nestor ütleb, et üsna palju on eesti underground-räppi võrreldud punkmuusika iseloomudega ja sarnasusi on seal tema arvates muidugi mitmeid: „Ideedega minnakse üle. . . .

• 

  Persoon

  16. veebruar 2018

  Voolamise ja segunemise seisund. Intervjuu Kiwaga

  . . . .ette antud. Meedialt ja kunstilt eeldatakse erinevaid aususi. Ja meedia oli selline platvorm, mida ei olnud Eestis varem taolisel kujul eksisteerinud. See oli uus nähtus, mis oli tol ajal teema,. . . .

  –

  Maia Tammjärv

• 

  Varia

  8. veebruar 2018

  Arhiivilood: Brave New Ghosts

  . . . .sest ka kohmakus oleks ikkagi mingit liiki emotsionaalne hoiak. Nad kõik liiguvad enamvähem ühtmoodi mõõdetult ja rahulikult, hoolimata sellest, mis neil seljas on. Eristada võib vaid soolisi ja ealisi iseärasusi.. . . .

  –

  Sven Vabar

• 

  Plaadiarvustused

  31. jaanuar 2018

  Neuronphase – 212 (2017)

  Neuronphase’i „212” teekond algab keset nimetu metropoli tuiksoont, kus kostub napp eestikeelne sõnavahetus. Jääb mulje, nagu otsitaks suunda võõral territooriumil, tundmatus linnas. Teadmatusega kaasneb ärevus, kuid ka omamoodi põnevus, märksõnad,. . . .

  –

  Joosep Ehasalu

• 

  Arvamus

  17. jaanuar 2018

  Aeglustustsoonides sünnib sügavusmõõde

  . . . .meditsiinis, turunduses, moes, fotograafias, reisimises jne (esimeseks käivitavaks liikumiseks oli „aeglane toit” vastandina „kiirtoidule”). Esiteks kätkeb juba tänapäevane demokraatlik riigikorraldus ise mitmeid olulisi aeglustusmehhanisme, näiteks seadusi teevad ja valitsusi määravad. . . .

  –

  Margus Ott

• 

  Arvamus

  16. jaanuar 2018

  Miks ma kirjutasin 104 kirjale alla ehk Kellega olla solidaarne?

  . . . .üks grupp inimesi, kes esindab minuga koos minu mõtteid ja tundeid ühiskondlikest protsessidest. See ongi demokraatia väärtus. Loodan, et saame ühtse, aga erisusi hindava kanakarjana jätkata sisulist arutelu ja otsida. . . .

  –

  Piret Karro

• 

  Arvamus

  10. jaanuar 2018

  Juhtkiri: Tasa sõuad, kaugele jõuad

  . . . .valusalt vastu vahtimist, et millegi kohta midagi arvata on märgatavalt lihtsam kui oma kavatsusi ellu viia. Eks elu ole näidanud, et kaugele viib hoopis eestlaslikult stoiline mõtteviis „tasa sõuad, kaugele. . . .

  –

  Helen Tammemäe

• 

  Maailm

  28. detsember 2017

  European dream – jalgpall kui purunenud unistuste tööstus

  . . . .keskpärasuse ärakasutamine – müüa unistust suurest talendist ja seeläbi tähesärast Euroopas neile, kes selleni kunagi ei küündi. Meenutagem spordiajakirjaniku Joosep Susi sõnu: „Õige julm näib aga üleskutse unistada suuremalt. Teha. . . .

  –

  Maia Tammjärv

• 

  Arvamus

  27. detsember 2017

  Kestlik areng tagab Eesti ühiskonna heaolu

  . . . .ja inimeste heaks toimivaid omavalitsusi, vastutustundlikku tootmist ja säästvat tarbimist ning iga inimese isiklikku vastutust oma elukeskkonna säilimise ja arendamise eest. Euroopa inimese elatustase on viimase paarikümne aasta jooksul hüppeliselt. . . .

  –

  Agne Kuimet

• 

  Keskkond

  19. detsember 2017

  Arengumaad globaalse soojenemise nõiaringis

  . . . .ole kohustatud osalema Kyōto protokolli kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendavates mehhanismides. Tänu sellele ei saavutanud Kyōto protokoll ka soovitud edu, kuna aastatel 1990–2010 tõusid süsinikuheitmete kogused atmosfääris 45%[2]. Kogu edumaa, mis saavutati. . . .

  –

  Deivi Õis

• 

  Kirjandus

  13. detsember 2017

  „Teeme ära!” – kärbsed, sitt ja olelusvõitlus. Katkend Berit Renseri raamatust „Minu Indoneesia”

  . . . .jäi, oli WALHI juhtfiguur, hästi söönud härra Susilo. Ta sirutas roosade volangide tagant välja oma hõbedase käekellaga käe, tõstis püsti oma kullatud sõrmusega nimetissõrme ja ütles siis pärast kandvat pausi:. . . .

  –

  Berit Renser

• 

  Maailm

  11. detsember 2017

  Tere tulemast globaalsesse prekariaati

  . . . .kritiseerima marksismist inspireeritud teoreetikud, kes rõhutasid, et arengu tagajärjel ei toimu sugugi tingimuste ja elujärje ühtlustumine, vaid kapitalism on oma olemuselt ebavõrdsusi loov protsess, kus rikkad riigid muutuvad vaeste arvelt. . . .

  –

  Eeva Kesküla