Otsingutulemused sõnale: Julia Ahtijainen, Tõnu Tunnel
Tutvu värske lehega
Leiti 245 tulemust
-
Arvustus: Lund (30 aastat hiljem). Isiklikku ja üldist Tõnu Õnnepalu „Pariisi” teemadel
Tõnu Õnnepalu pani Tiit Pruuli ajajõel purjetama. Tõnu Õnnepalu „Pariis. Kakskümmend viis aastat hiljem” Toimetanud Marika Mikli, kujundanud Indre Suur Eesti Keele Sihtasutus, 2019 172 lk Lundi toomkiriku kell lööb. . . . -
Müürilehe festivalisoovitused juunis
. . . .aeg ja olla on suurepärane. Veider on kõndida teadmisega, et su jalge all on tunnelid ning mingid kummalised masinad, mille funktsioonidest ise midagi ei tea. Veel veidram on see, et. . . . -
Laulja Els Himma ETV vana-aasta õhtu programmis.Sa haara kinni Nõukogude Eesti gruuvist
. . . .oma Magnetic Bandiga (1976–1983) funk-roki suunda. Collage’i (1965–1979) loomingus näeme Aarne Vahuri juhatusel džäss-funk’i jooni rahvaviiside töötlustes. Need läbisid ka tolleaegset Apelsini (alates 1974) ja Tõnu Aare loomingut. Margus Kiis. . . . -
Arvustus: Vali teine maiuspala, vali parem tulevik
. . . .võimsamalt mõjub Tõnu Kargi „isake”, suurtööstur ja äiapapa, kes suudab ainuüksi esmailmumisega, ukse vahelt piilumisega lava endale kaaperdada. Ibseni mugandamine ja uuendamine on laienenud ka kujundusse. Lauri Kaldoja muusikaline taust. . . . -
Elu purskkaev Veneetsias
. . . .on „Birth V – Hi and Bye” aga tema senise loomingu töö- ja ressursimahukaim ettevõtmine. Ta on öelnud, et on muutunud ajaga ise selleks tööks ja elab justkui mingis tunnelis. . . . -
Anna Kaneelina – Anna Kaneelina (2019)
. . . .saali, kus saab oma murede ja rõõmudega tantsiskleda nagu Anna videos „Thunder”. Anna Pärnoja on nähtud lavadel peamiselt Jazzkaarel, nt Tõnu Naissoo kvartetis, aga viimasel ajal ka Erki Pärnoja toetamas. . . . -
Sotsiaalse kihistumise ruumiline lahtirullumine Eestis
. . . .nr 70 (1), lk 114–125. [6] Bourdieu, P. 1984. Distinction: a social critique of the judgement of taste. Ingmar Pastak on Tartu Ülikooli geograafia osakonna nooremteadur. Esilehe foto: Tõnu Tunnel. . . . -
Illustratsioon: Jaan RõõmusEvolutsioon tundrast nutiseadmesse
. . . .kõrvadele.”[1] – Henri Peyre, Yale’i ülikooli professor, 1944 Apple’i Screen Time näitab iPhone’i igapäevast kasutust. Mu sõber Julia keeldus seda vaatamast, kuni uus värskendus hakkas automaatselt statistikat kuvama: „Telefonis umbes. . . . -
Sots art ja postsovetlik esteetika Kumu kunstimuuseumis
. . . .kes ammutavad inspiratsiooni oma riigi sotsialistlikust minevikust ning kelle laadi tuntakse maailma moelavadel kui postsovetlikku esteetikat. Kiievis töötav Julia Jefimtšuk, Tallinnas elav Marit Ilison, Berliinis tegutsev Sonja Lititševskaja ning Moskvast. . . . -
Eneseabitööstus ja -pohmell
. . . .ees ja tuli Tõnu Kark. Mingil põhjusel otsustas ta jagada meiega, kuidas tema noorena läbi lõi. Tõnu soovitus oli: „Punnita, punnita, punnita, punnita, punnita, punnita, punnita, punnita! Ja siis punnita. . . . -
HIV ja diskrimineerimine käivad käsikäes
. . . .on Rainbow Indexi põhjal üks vähim LGBT õiguseid arvesse võttev Euroopa riik. Hirmu lahustumine Sellegipoolest paistab mõne tunneli lõpus siiski valgus ning Paata sõnul on muutumas pilt, kuidas HIVd nähakse. . . . -
Arvustus: Siiras räpasus, puhas siirus
. . . .millegi tundmatu eest. Otsitakse võimalusi, kuidas saada ära, kuhugi mujale, kus oleks parem kui siin ja praegu. Nii on ka Tõnu Õnnepalu raamatus „Valede kataloog. Inglise aed”[3], kus ihatakse ära. . . .