Tutvu värske lehega
Otsingutulemused sõnale: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
Leiti 93 tulemust
-
Šokeerimine ei ole enam strateegia. Intervjuu Valentinas Klimašauskasega
. . . .peedisuppi, küll aga piisavalt hilja, et rääkida muu hulgas kaasaegsest kunstist. Mul on lepitud kokku kohtumine Vilniuse kaasaegse kunsti keskuse uue juhi Valentinas Klimašauskasega, kes võttis juhtimise üle keskust kolmkümmend. . . . -
Täna algab Fotokuu. Näitused avanevad nii Saarineni majas kui Kaubamaja ristmikul
Täna algab rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal Tallinna Fotokuu 2025, mis avatakse Tanja Muravskaja isikunäitusega Saarineni majas ja linnaruumi näitusega Kaubamaja ristmikul. Kahe kuu jooksul toimub kokku 18 näitust – neli. . . . -
Ousmane Sow’ majamuuseum. Skulptor Ousmane Sow (1935–2016) looming illustreerib hästi Senegali ja Prantsusmaa suhete keerukust pärast koloniaalajastu lõppu. Senegalis sündinud Ousmane Sow läks, nagu paljud tema kaasmaalased, Pariisi õppima ja tegi seal kõigepealt karjääri füsioterapeudina. 1980. aastatel hakkas ta looma skulptuure, mis kujutavad mitmeid Aafrika rahvaid – nubasid, maasaisid, suulusid jt. Need omapärases autoritehnikas ja kehalisusele suurt tähelepanu pööravad skulptuurid ühelt poolt võimestavad postkoloniaalseid Aafrika rahvaid, teisalt aga jätkavad koloniaalajastul kinnistunud pilku ja stereotüüpe. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et talle on olnud üheks suureks inspiratsiooniallikaks Leni Riefenstahli fotoseeriad aafriklastest. Mitmed Sow’ tööd tegelevad koloniaalajastu konfliktide ja ülestõusudega ka teistel mandritel, sealhulgas Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Kunstniku majamuuseumis joonistus välja tema loomingu ja selles käsitletud teemade keeruline suhe Prantsusmaaga. Fotod tema tööde eksponeerimisest Prantsusmaal ja Pariisi avalikus ruumis pakuvad ilmselt kinnitust kunstniku rahvusvahelisele mainele ja staatusele nagu ka fotod kohtumistest Prantsusmaa poliitikutega. Samas osutab see ka Sow’ vajalikkusele prantslaste jaoks, kuna ta loomingu tunnustamine võimaldab neil tegeleda oma koloniaalsüüga – ja kohati tundus, et seda vahest küllaltki turvalises raamistikus.Ousmane Sowâ majamuuseum. Skulptor Ousmane Sow (1935â2016) looming illustreerib hästi Senegali ja Prantsusmaa suhete keerukust pärast koloniaalajastu lõppu. Senegalis sündinud Ousmane Sow läks, nagu paljud tema kaasmaalased, Pariisi õppima ja tegi seal kõigepealt karjääri füsioterapeudina. 1980. aastatel hakkas ta looma skulptuure, mis kujutavad mitmeid Aafrika rahvaid â nubasid, maasaisid, suulusid jt. Need omapärases autoritehnikas ja kehalisusele suurt tähelepanu pööravad skulptuurid ühelt poolt võimestavad postkoloniaalseid Aafrika rahvaid, teisalt aga jätkavad koloniaalajastul kinnistunud pilku ja stereotüüpe. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et talle on olnud üheks suureks inspiratsiooniallikaks Leni Riefenstahli fotoseeriad aafriklastest. Mitmed Sowâ tööd tegelevad koloniaalajastu konfliktide ja ülestõusudega ka teistel mandritel, sealhulgas Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Kunstniku majamuuseumis joonistus välja tema loomingu ja selles käsitletud teemade keeruline suhe Prantsusmaaga. Fotod tema tööde eksponeerimisest Prantsusmaal ja Pariisi avalikus ruumis pakuvad ilmselt kinnitust kunstniku rahvusvahelisele mainele ja staatusele nagu ka fotod kohtumistest Prantsusmaa poliitikutega. Samas osutab see ka Sowâ vajalikkusele prantslaste jaoks, kuna ta loomingu tunnustamine võimaldab neil tegeleda oma koloniaalsüüga â ja kohati tundus, et seda vahest küllaltki turvalises raamistikus.Kaasaegne kunst ja käsitöö. Vaateid Aafrikast
. . . .lootust. Triin Metsla on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi nooremteadur ja doktorant. Tema huvideks on õiglased kunstiajaloo kirjutamise viisid, globaalse kaasaegse kunsti võrdsed kujutamismeetodid ja kureerimine. Linda Kaljundi on. . . . -
TASE’25 avamine.Neli vaadet EKA lõputööde näitusele TASE’25
. . . .irooniat 1990ndatel, eesti kunsti osalusstrateegiaid 2000ndatel, tehisintellekti kunstihariduses, visuaalseid märkmeid, supergraafikat, Tallinna esimest mikrorajooni, purunenud Narva barokki ja noorte empaatia arendamist muuseumi haridusprogrammis. Arina Walteri töö Eesti kunstiruumi aeglustumisest lööb. . . . -
Müürilehe kultuurikalender mais – illustratsioonid, elutantsud ja eelarvamused…
. . . .Ukraina kaasaegsele kunstile pühendatud festivalist. ArtDepoo, Fotografiska Tallinn, Galerii Truus, Juhan Kuusi dokfoto keskus ning Temnikova & Kasela galerii panevad seljad kokku ja toovad vaatajani eklektilise kaleidoskoobi ukraina dokumentaalfotograafiast, tänavakunstist,. . . . -
Kultuuripealinn 2024 Tartu on värvunud roosaks.Kultuuripealinn 2024 Tartu värvus aasta alguses roosaks.Kas me sellist kultuuripealinna tahtsimegi?
. . . .2024 korraldusmeeskonnaga sarnast mõtteviisi. Nende soov oli teha näitus, mida külastaksid inimesed, kes kohtuvad kaasaegse kunstiga harva või üldse mitte. Midagi sellist, mis kõnetaks ka masse. Aga nii, et kunstilises. . . . -
Leboala kvääriklubis HUNGR. Foto: Andri AllasLeboala kvääriklubis HUNGR.Art déco küün, endine kalatööstus ja teisi Tallinna klubiruume
. . . .Helme, S.; Saar, J.), lk 67–84. Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus. [7] Vihma, P.; Allaste, A. et al. 2010. Uimastite tarvitamine ja sellega seotud riskikäitumine Tallinna ööklubisid külastavate noorte hulgas. Uurimistöö. . . . -
Michael Golzi loodud Athoslandi-nimelise maa kaart.Arvustus: Pildilt kadunute maailmad
. . . .kunstnikupalk, meediakajastus, head galeriid jne). Kust ma tean? Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse andmebaasis on 77 kunstnikku, neistki osa surnud (KKEKi valikupõhimõte: „kunstnik on päevakajaline, kõneaine tekitaja, tema jälg on tuntav. . . . -
Kunst kellele – kunstnikule, kunstiväljale, kohalikule või loodusele? Reportaaž projekti „Kunstnikud kogudes” näitustest
. . . .on mõeldud kunstiinimestelt kunstiinimestele või kunstiinimestelt kogukonnale. Kas see ärgitab ainult kunstiinimest muuseumi minema või meelitab ka teisi? Mida kohalikud sellest arvavad ja kuidas nad sellega suhestuvad? Kohalike suhtumine määrab. . . . -
Eesti kunstnike koostöölavastus âPühendusegaâ.Sõltumatu Tantsu Lava sügishooaja avab rahvusvaheline festival
. . . .tantsukunsti loojale meie lähiajaloos. Teos kaevub Eesti tantsu ajalukku, otsingulise ja eksperimenteeriva ballettmeistri liikumismaterjali, paigutades selle kaasaegsesse koreograafilisse keelde. Täpselt kuu aega hiljem, 26. oktoobril esietendub Zuga Ühendatud Tantsijate lavastus. . . . -
Vasakult: Edmunds Jaudzems âAutoportreed triibuliste pükstegaâ. Kondase keskuse kogu; Milica Stanic âPeaâ, 2015, Art Brut Serbia kunstikogu; Václav Beránek âBalletitantsijadâ. Pavel KoneÄný erakoguMüürilehe kultuurikalender juunis
Teie ees on juunikuiselt värske ja hästivalitud kultuurimenüü. Vasakult: Edmunds Jaudzems „Autoportreed triibuliste pükstega”. Kondase keskuse kogu; Milica Stanic „Pea”, 2015, Art Brut Serbia kunstikogu; Václav Beránek „Balletitantsijad”. Pavel Konečný. . . . -
Ettevalmistused laval.Visuaalne meisterlikkus ja poliitiline minimalism – legendaarne etenduskunstnik tuleb Tartusse
. . . .Metropolitani fotograafiamuuseumis, Lyoni kaasaegse kunsti muuseumis, Pompidou keskuses ja New Yorgi moodsa kunsti muuseumis (MoMA). 2022. aastal esindas Dumb Type Jaapanit 59. Veneetsia biennaalil – installatsiooni märksõnadeks olid loodus, tehnoloogia,. . . .
