Tutvu värske lehega
Otsingutulemused sõnale: Kadri Soo
Leiti 163 tulemust
-
Illustratsioon: Flickri kasutaja iLifeinicity (CC BY 2.0)Ajupete: Surm usu nimel
. . . .öeldes kõlakojas või sootsiumis, ei pruugi naabrite jaoks kuigipalju tähelepanu jätkuda. Seega, meie inforuumis on pigem meie kõige lähedasemad inimesed: õpetajad, vanemad, sõbrad ja tuttavad. Kui vaatame maailmale mõnevõrra avarama. . . . -
Ajupete: Valed ja pooltõed kinnistuvad igaveseks
. . . .paaril korral info kordamisest. Kõik ülejäänu on lihtsalt boonus. Kui ajakirjandus – millel on väga paljude korduste levitamise privileeg – libastub, kas siis meediatöötaja teadmatusest või soovist valeväidet sihilikult levitada,. . . . -
Linnaruumikolumn: Eesti uus avalik ruum
. . . .Teine aga ambitsioonika linnalava, kus mängivad kokku nii poliitilised, majanduslikud kui ka ühiskondlikud tähendusväljad. Kahetsusväärne kujundusfopaa Vabadussõja võidusamba kujul (Rainer Sternfeld, Andri Laidre, Kadri Kiho, Anto Savi, 2007–2009) tõmbas kriipsu. . . . -
Līga Spunde töö näituselt „Bambi projekt”LÄ«ga Spunde töö näituselt âBambi projektâMüürilehe kultuurikalender – kõik on / ei ole uus septembrikuus
. . . .lõppeks muidugi ka Anthony Bourdainiga. Häid uudiseid on ka vana hea eesti filmi rindelt, nimelt on kõikide dokumentaalteatri ja elulugude austajate rõõmuks äsja valminud portreefilm „Sõelaga vett. Merle Karusoo” (tootja. . . . -
Aleksander Tsapov. Foto: Maria ArusooAleksander Tsapov.13 küsimust Müürilehe uuele peatoimetajale
Augusti algusest asub Müürilehte juhtima senine kultuuritoimetaja Aleksander Tsapov. Võtsime kolleegi pihtide vahele ja uurisime, mis puust värske peatoimetaja tehtud on. Aleksander Tsapov. Foto: Maria Arusoo Mis oli viimane raamat,. . . . -
SUUR SUVE RAAMATUHOROSKOOP IGALE TÄHEMÄRGILE 2021
. . . .liigub lõpupoole tõsisemate ja tumedamate toonide poole. Igal juhul just Kaksikule sel suvel sobiv kirjandus! Neile, kellele imponeerib siin esmajoones Tallinna kujutamine, soovitame n-ö lisalugemiseks Werner Bergengrueni raamatu „Surm Tallinnas. . . . -
Eha Komissarov: „Nüüdisaja õudus on labaselt reaalne”
. . . .ka 2001. aastal Rotermanni soolalaos toimunud „Uus kunst Peterburis. 1990ndad”, mille üks osa keskendus nõukogude ajal tekkinud nekrorealismi liikumisele, mille esifiguur oli näiteks fotograaf ja režissöör Jevgeni Jufit, keda peetakse. . . . -
Grafitile on seadused siiski selleks, et neist üle astuda. Intervjuu Anton Koovitiga
. . . .lahti, tänavatel ringi. Kvartalis tegime umbes ühe töö. Tahtmine joonistada oli väga suur. Kadriorus on kusjuures säilinud senimaani üks esimesi töid „Crash”, mis valmis 1990ndate lõpus. Tol ajal levisid jutud. . . . -
Levinud arvamuse kohaselt oli Eesti punk pigem meestekeskne. Ometi tundub, et just pungist sai alguse mentaalsuse muutus ning erinevalt peavoolurokist olid naised pungiskeenes aktiivsemad. Foto: Arno Saar / Dokfoto KeskusLevinud arvamuse kohaselt oli Eesti punk pigem meestekeskne. Ometi tundub, et just pungist sai alguse mentaalsuse muutus ning erinevalt peavoolurokist olid naised pungiskeenes aktiivsemad.Naised Tallinna pungis
. . . .saati. Mõned olid väiksena vaiksed, introvertsed. Paar nooremat segarahvusest, sobitumata päriselt kumbagi kultuuri, mõnda kiusati koolis. See meenutas teooriat n-ö lärmakatest tüdrukutest, vastuhakustrateegiast soonormidele. Punk andis võimaluse end taasleida, soorolliga. . . . -
Szolnoki rotitapja üheksa elu. Intervjuu Mihkel Kleisiga
. . . .Ühega neist sai proove tehtud Kadrioru lossi valvurimajakeses. Sprayskite Essence tegi proove kunstiakadeemia legendaarses pööningu prooviruumis Heven, kus küll aktiivne tegevus hakkas juba loojuma. Kõik, kes seal veel proove tegid. . . . -
Linnaruumikolumn: Ruumitarkus
. . . .ka üksikuid hääli, mis juhtisid tähelepanu Künnapule kui tugevale loojanatuurile ja soovitasid tema kavandit vaadata just loomingulise žestina. Pigem jäi aga siiski domineerima arvamus, et see on pühaduseteotus ja märk. . . . -
Foto: Maanus KullamaaKultuuriavalikkuse pöördumine nüüdisaegse kultuurikeskuse rajamiseks Tartu südalinna
. . . .2020 Vano Allsalu, Eesti Kunstnike Liidu asepresident Kaur Alttoa, kunstiajaloolane Ülle Andreson, muusikapedagoog, Ülenurme muusikakooli direktor Janne Andresoo, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Jüri Arrak, kunstnik Maria Arusoo, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse. . . .
