Tutvu värske lehega
Otsingutulemused sõnale: Kalev Aasm��e
Leiti 119 tulemust
-
Arvustus: Virtuoosidest lihtsurelikeks – see traagiline ungari jalgpall
. . . .Kuna Ungari imemeeskond oli totalitaarse NSV Liidu mõjusfääris ja pealesunnitud kommunistliku riigikorra käes vaevleva rahva helge lootus – umbes midagi sarnast, nagu meil on Kalevi korvpallimeeskond –, siis ei puudu. . . . -
„Nõrk monument”. Foto: Tõnu Tunnel„Nõrk monument”.Arhitektuuri kaasaegne mõtestamine ja julgus mõistete avatusele – „Nõrga monumendi” uurimus
. . . .on toodud võluv näide Torma külas 1923. aastal püstitatud Kalevipoja kujust, mis oli Vabadussõja mälestussammas ja kelle nägu suunati vastavalt siis itta või läände, olenevalt sellest, kes parasjagu võimul oli. . . . -
Vabamu loomavaguniks ümber kujundatud näitusesaalis saab teha kaasa mõttelise rännaku Siberisse. Foto: Raul MeeVabamu loomavaguniks ümber kujundatud näitusesaalis saab teha kaasa mõttelise rännaku Siberisse.Joon, mis eraldab head kurjast
. . . .ülikoolist väljaviskamisega? Avastan, et tegelikult ei tea. Nii ei teadnud ka Kalev, kas minna abikaasale Laimale Siberisse järele või jääda Moskvasse, et oma ema rahaliselt toetada. Saima pidi valima, kas. . . . -
Raha, rahakunsti ja kunstiklassikat põimiv näitus
. . . .kujundatud rahatähtede kõrval eksponeeritud rahale jõudnud Eesti kunstipärlid – Johann Köleri „Ketraja“ ning August Weizenbergi „Koit ja Hämarik“, Kristjan Raua „Kalevipoeg põrguväravas“ ja Eduard Wiiralti „Viljandi maastik“. Samuti saab näha. . . . -
Stseen filmist. Fotod: Gabriela LiivamägiArvustus: Valeks luuletamata ajalugu on kõige ilusam
. . . .või Kalevipojast, kes kõnnib nurmele ja heidab kuldse tera sõmerasse mulda. Vilja külvatakse siin püdelasse ja korpas massi; arvestades asjaolu, et ümberringi on veel kevadine kulu, võiksid viljasortideks olla nisu,. . . . -
Satanist, Peeter Ristsoo ja preester soovivad vaatajatele head uut aastat. Kaader saatest „Telekool”Mälestustahvel eesti telepoltergeistile
. . . .Kalevi meediaimpeeriumit ehitanud Oliver Kruudale müüa, kuid siin sai isegi muidu valimatult meediaväljaandeid üles ostnud Kruudale ruttu selgeks, et kanalil polnud enam ei tehnikat, inimesi ega kapitali. Ainsana oli säilinud. . . . -
Mis siis saab, kui tsivilisatsioonil peaks pauk ära käima?
. . . .oleks neilt midagi kasulikku õppida, arutlevad kohalike ökokogukondade liikmed Ave Oit (Lilleoru, Rae vald), Paul Nurme (Mauri Põliskodude küla, Misso vald), Riinu Lepa (Väike Jalajälg, Raplamaa) ja Kalev Raudsepp (Parmu. . . . -
Illustratsioonid: Kiyoshi StelznerSuur suve raamatuhoroskoop igale tähemärgile 2018
. . . .ja „Kalevipoeg” raudse järjekindlusega seljataha jäetud, nüüd on aeg väikevormideks! Kõigepealt Loomingu Raamatukogu „meestekogu” ehk „Kuusteist Eesti kirja” (Perioodika, 2018), sealt siis jutt või paar. Erinevate autorite vaheldumine ajab seejuures. . . . -
(Originaalpildiallkiri) Peeter Pärg: „Väidetakse, et traktoristiamet on monotoonne. Mina seda ei ütleks… Minu meelest on autojuhiamet üksluisem.”Aadu Asi, Voldemar Kartul, Valdur Telliskivi – Sotsialistliku Põllumajanduse unustatud kangelased
. . . .ja stimuleerib keskendumisvõimet[8]. Parandatult ja kohandatult saab tööriistast meistrimehe abimees ja lahutamatu kaaslane. Kes oleks Kalevipoeg ilma mõõgata, Herakles ilma nuiata, kombainer ilma kombainita? Isa ja poeg Pea kõik lood. . . . -
Põdrangu sovhoosi kontor-klubi Sääsel, arhitekt Mara Metsal, sisearhitekt Maia Laul, ehitati aastatel 1976–1977. Foto: Laura IngerpuuPõdrangu sovhoosi kontor-klubi Sääsel, arhitekt Mara Metsal, sisearhitekt Maia Laul, ehitati aastatel 1976–1977.Kas kolhooside ja sovhooside keskushoonetel on tulevikku?
. . . .Pajustis, mida kasutatakse Vinni vallamajana, või Audru kolhoosi haldushoone, kus tegutseb mitu avalikku asutust. Ka eraomanike kätesse jõudnud hoonete hulgast saab tuua häid näiteid, nagu Kalevipoja-nimelise kolhoosi keskushoone, mis on. . . . -
Illustratsioon: Egon ErkmannUurimisteemade mesilastaru semiootika osakonnas
. . . .tähenduse saab. Seejuures pole märk ega tähendus asjad, vaid omandatud suhted, õppimise kaudu moodustatud seosed, rõhutavad Silvi Salupere ja Kalevi Kull hiljuti Tartu Ülikooli Kirjastuse alt ilmunud semiootikaõpikus. „Märkide olemasoluks. . . .
