Otsingutulemused sõnale: Kalevi Kull
Tutvu värske lehega
Leiti 48 tulemust
-
Madis Vasser: Ei aima me keegi, mis ootab meid ees
. . . .teid ennast maha ei murraks. Laenates Kalevi Kulli mõtet: „Kuigi meil on veel käsitsi tegemise ja kehalise töö oskust, mida süvakohanemise (deep adaptation) ajastu nõuab ja vajama saab, pole piisavalt. . . . -
Simple Session 20
. . . .algelises rulapargis, siis leidsime, et see on üsna nigel, ning soovisime midagi uut, suuremat ja paremat. Läksime koos Piret Kulli, Pent Talveti ja Timo Tootsiga linnavalitsusse tolleaegse linnapea Andrus Ansipi. . . . -
Rahvusülene paremäärmuslik kunstivool fashwave
. . . .muudetud. Fashwave’is pole midagi uut, aga neonatside kätes muteeruvad asjad küll.[3] Igati mugav on haakuda tuttavaks ja turvaliseks muutuvate sümbolite, sõnade ja esteetika külge, et meelitada enda ridadesse vargsi neid,. . . . -
Elve oma hubases kodukontoris.Vanaemad, kes kolisid õunapuu otsast Apple’isse
. . . .noh, NIIVÕRD aeglane! Poiss tuli külla ja ütles, et issand jumal, mis SEE on?! Ma küsisin, et kas nii ei peagi olema või? Ei pea, „vilks-vilks” peab olema. Siis poiss. . . . -
Aet Annist.Kuidas onu Heino hakkas ühiskonnale vastu töötama. Intervjuu Aet Annistiga
. . . .kellest paljud on samuti Kagu-Eesti ilmajäetud. Kuidas ilmajäetuse kontseptsioon näiteks kalevipoegade motiive mõista aitab? Paljud kalevipojad on väljendanud oma pahameelt töökeskkonna suhtes, kus nad pidid enne lahkumist olema, ja maininud,. . . . -
Arvustus: Virtuoosidest lihtsurelikeks – see traagiline ungari jalgpall
. . . .meeskonnast räägitakse Ungaris tõesti tänase päevani, kuigi see polnud isegi esimene kord finaali jõuda. Põhjus on küllap selles, et 1954. aasta mängus oli palju muudki, mis ületas spordi piire. Pole. . . . -
Stseen filmist. Fotod: Gabriela LiivamägiArvustus: Valeks luuletamata ajalugu on kõige ilusam
. . . .või Kalevipojast, kes kõnnib nurmele ja heidab kuldse tera sõmerasse mulda. Vilja külvatakse siin püdelasse ja korpas massi; arvestades asjaolu, et ümberringi on veel kevadine kulu, võiksid viljasortideks olla nisu,. . . . -
Satanist, Peeter Ristsoo ja preester soovivad vaatajatele head uut aastat. Kaader saatest „Telekool”Mälestustahvel eesti telepoltergeistile
. . . .31. oktoobrini 2006 peamiselt Starmani võrgus levinud Pimp TV lipu all kodudesse jõudis. Käima oli lükatud Eesti esimene iseteadlik koletelevisioon (rämpstelevisiooni viisakam sünonüüm). Taasiseseisvunud Eesti teleajalugu tunneb küll erinevaid kanaleid,. . . . -
Illustratsioonid: Kiyoshi StelznerSuur suve raamatuhoroskoop igale tähemärgile 2018
. . . .Vahur Afanasjevi romaani „Serafima ja Bogdani” (Vemsa, 2017). Suurteos näitab meile Peipsi-poolseid teemasid, mis muidu me kirjandusse naljalt ei jõua, aga küllap ka seda, et seesama Peipsi-poolne on tegelikult üldinimlik. . . . -
(Originaalpildiallkiri) Peeter Pärg: „Väidetakse, et traktoristiamet on monotoonne. Mina seda ei ütleks… Minu meelest on autojuhiamet üksluisem.”Aadu Asi, Voldemar Kartul, Valdur Telliskivi – Sotsialistliku Põllumajanduse unustatud kangelased
. . . .ja stimuleerib keskendumisvõimet[8]. Parandatult ja kohandatult saab tööriistast meistrimehe abimees ja lahutamatu kaaslane. Kes oleks Kalevipoeg ilma mõõgata, Herakles ilma nuiata, kombainer ilma kombainita? Isa ja poeg Pea kõik lood. . . . -
Põdrangu sovhoosi kontor-klubi Sääsel, arhitekt Mara Metsal, sisearhitekt Maia Laul, ehitati aastatel 1976–1977. Foto: Laura IngerpuuPõdrangu sovhoosi kontor-klubi Sääsel, arhitekt Mara Metsal, sisearhitekt Maia Laul, ehitati aastatel 1976–1977.Kas kolhooside ja sovhooside keskushoonetel on tulevikku?
. . . .ambitsioonile ehitada midagi teistest erinevat, mida aitasid teha noored ja andekad eesti arhitektid. Seetõttu annavad keskushooned ka tunnistust ühe ajastu grotesksusest, kus põllumajanduslikud suurmajandid suutsid valitsevas kontrolliõhkkonnas küllaltki iseseisvalt tegutseda[2]. . . . -
Illustratsioon: Egon ErkmannUurimisteemade mesilastaru semiootika osakonnas
. . . .tähenduse saab. Seejuures pole märk ega tähendus asjad, vaid omandatud suhted, õppimise kaudu moodustatud seosed, rõhutavad Silvi Salupere ja Kalevi Kull hiljuti Tartu Ülikooli Kirjastuse alt ilmunud semiootikaõpikus. „Märkide olemasoluks. . . .