Tutvu värske lehega
Otsingutulemused sõnale: Kristjan Karron
Leiti 38 tulemust
-
Kurjam – Elektrišokk (2022)
Kui punkbänd jõuab keskeakriisi, on see naljaks vaatepilt. Žanri, mis on ehitatud üles energiale, vihale ja tavade rikkumisele, peab kohandama nüüd krigisevate põlvede, väsimuse ja võimaliku rutiiniga. ★★★☆☆ Kurjami tänavune. . . . -
Pettunud Kodanik – lõhki ja läbi (2021)
On mõneti üllatav, et postpungi süda veel tuksub. Žanrina peaks säärane punkmuusikale vastanduv muusikavool pärast pungi äraõgimist hambad varna panema, sest pole end enam millegi vastu rihtida, ent siiski elavad. . . . -
Teravmoon – Loodan, et sul pole paha meel (2021)
Mida kätkeb endas metal-muusika selle sajandi kolmandal kümnendil? Hevi ei istu muust maailmast eraldi ning laiemalt kultuuri mõjutavad nähtused, nagu nostalgiafetišism ja kontekstitundlik huumorimeel, manifesteeruvad näiteks Teravmoona debüütalbumil. ★★★★☆ Kogu. . . . -
DND – Kesköine (Gramophonetree, 2020)
Aasta lõpp võib mõjuda rusuva ajana – vähesed päikesetunnid ja külm õhk. Kolmainsuse saavutamiseks on mõttekas segada kompotti ka värske masendusmaiguline muusika. DND plaat „Kesköine” on selle otsekohese ülesande jaoks. . . . -
Horror Dance Squad – No Flag Will Fly Forever (2020)
Metal-muusikat nimetatakse tihtilugu ebaküpseks, lapselikuks žanriks. Kuigi selline väide on omaette võetuna naeruväärselt pisendav, ei saa eitada, et metal-bändid on sageli energilised, mänglevad ning hoiakult nii idealiseerivad kui ka idoliseerivad. . . . -
Dramamama – Uphill Battle (2020)
Dramamama võib tunduda mõnele muusikafännile kui veteranbänd, kuid „Uphill Battle” on kõigest nende kolmas album. ★★★☆☆ Eelmise väljalaskega on aga vahet oma kaheksa aastat ning plaadi kuulamisel kõlab see läbi. . . . -
Motor Tension Ensemble – Maskid (2020)
Mõne muusikastiili või -albumiga on võimalik siduda reaalses maailmas olevaid objekte. Kui gangsta rap’il on Rolex ja doom metal’il surnukirst, siis Motor Tension Ensemble’i gootirokilikul plaadil „Maskid” võiks selleks olla. . . . -
Rashida Prime – Plastic Void (Pure Life, 2020)
Mõnikord panevad albumi koostajad oma üllitise nimetamisega väga täppi ning Rashida Prime’i loodud ja „Plastic Voidiks” ristitud teose puhul veel eriti mitmekülgselt. ★★★☆☆ Esmalt loovad nii pealkiri kui ka album. . . . -
Sander Mölder, Timo Steiner, Jonas Kaarnamets – Concerto for an Intersection and an Electric Guitar (Birdname, 2019)
Jorge Luis Borgese „Täpsusest teaduses” võrdleb ühe lõigu jooksul maakaarti sellel kujuteldava reaalsusega, kulmineerudes kartograafide loodud elusuuruses üks ühele kaardiga. ★★★☆☆ Justkui absurdini viidud idee simulaakrumist ja selle valmistajate ambitsioonidest. . . . -
Sunn O))) – Pyroclasts (Southern Lord, 2019)
Hiljuti Tallinna väisanud Sunn O))) on arvamust lõhestav muusikagrupp. Küüniliselt ja lihtsustatult võiks väita, et 21. sajandi üliühendatud maailmas on Sunn O))) lämmatavalt isoleeriv drone-muusika juba eos hukule määratud. ★★★★★. . . . -
Bedless Bones – Sublime Malaise (Cold Transmission, 2019)
Darkwave’i mõjutustest läbi imbunud tõuaretus on kandnud vilja albumi „Sublime Malaise” kujul, mis toimib sügisesele kuulajale kui jääkülm tantsupõrand. ★★★★☆ Kuigi plaat alustab tagasihoidliku ambient’liku palaga, ei ole tegemist üllitisega,. . . . -
Amnesia Scanner & Bill Kouligas – Lexachast (PAN, 2019)
Kui kunstiprojektid, eriti audiovisuaalse täiskompoti stiilis üllitised, võivad tihti pelgalt heliradadele ümber asudes oma mõju kaotada, siis „Lexachasti” puhul on sellest rehast kindlalt mööda astutud. Oma pool tundi kestev drone’i. . . .
