Müürileht

...Liisa Kaljula, Eesti Kunstimuuseumi maalikogu juhatajaHeikki Kalle, ökoloog ja muusikMart Kalm, arhitektuuriajaloolaneKaija M Kalvet, lavastaja...

...Liisa Kaljula kureeritud näituselt „Sots art ja mood”, need kaks väljapanekut resoneerivad omavahel ja laiendavad...

...Liisa Kaljula.

2014. aastal EV100 teledraamasarja projektide konkursi võitnud „Pank” oli arendusest kuni 2018. aasta sügisel linastumiseni töös tubli neli aastat. Hansapanga kui 90ndate Eesti kõige märgilisema rahaasutuse biograafiast tõukunud sarjaga seotud ootused puhuti suureks juba enne minutigi materjali filmimist.

Homme, 8. septembril kell 18 avatakse Fotokuu programmi osana Narva kunstiresidentuuris Maria Kapajeva isikunäitus, mis uurib Kreenholmi sotsiaalset pärandit. Tund enne avamist teeb näitusel ekskursiooni kuraator Liisa Kaljula.

...Liisa Kaljula räägib oma 3-kuulisest residentuurist New Jerseys, Norton ja Nancy Dodge kollektsiooni juures. Tegemist...

Kuigi 20. sajandi Ida-Euroopa avangard oli omal ajal radikaalsemgi kui Lääne-Euroopa kunst, on kohalikes ühiskondades nüüd levinud pigem konservatism ja natsionalism.

...Liisa Kaljula, Jan Kaus, Kaarin Kivirähk, Eha Komissarov, Alvar Loog ja Hanno Soans. Loe lisaks...

...Liisa Kaljula kuraatorinäitus „Suur maalritöö” 3. august – 31. august Evald Okase muuseumis Karja 24,...

Artishoki veerg on kunstikriitika blogi Artishoki ja Müürilehe koostöös valmiv veerg sellest, mis kunstiinimestel parasjagu südamel on. Sel korral mõtleb Liisa Kaljula sellest, kuidas võiks kaasaegne kunst postkapitalismi panustada ja millisest süsteemikriitikast on üldse tolku.

Artishoki veerg on kunstikriitika blogi Artishoki ja Müürilehe koostöös valmiv veerg sellest, mis kunstiinimestel parasjagu südamel on. Sel korral püüab Liisa Kaljula innovaatilise poplegendi David Bowie tekki veidi muusikamaailma pealt kunstimaailma peale sikutada ning esitab suure ringi küsimuse: kes oli esimene make-up’i kandev meesartist Eestis?

Sel korral keskendub Liisa Kaljula Artishoki veerus sotsiaalse harmoonia rikkujatele – kunstnikele ja huligaanidele –, kelle jaoks võib kogukond oma jagatud väärtuste ja risoomse turvavõrguga ka ahistav olla. Pisut laiemalt tuleb juttu kunsti missioonist kriitilistel aegadel ja demokraatia erinevatest arengutest postsotsialistlikus Ida-Euroopas.