Tutvu värske lehega
Otsingutulemused sõnale: Müürilehe kollektiiv
Leiti 95 tulemust
-
Üks vähem ekstreemsemaid olukordi Tartus Narva maantee 89 ühiselamus. Muid lugusid elust selles kultushoones loe artiklist „Mälestusi ühikapäevilt ehk Omajagu rõve oli ka”. Foto: Karmen OtuMüürilehe loetumad artiklid 2018. aastal
Müürilehe juubeliaastal loeti meie veebiartiklitest enim näiteks armastusest ja molutamisest, aga ka prügist ning ühikaelust! Aasta kokkuvõtmiseks pöörame pilgu selle poole, kellele me üldse kõike seda teeme ning uurime, mis. . . . -
Harilik palja ülakehaga keskealine eesti mees suvistes oludes. Foto: erakoguHarilik palja ülakehaga keskealine eesti mees suvistes oludes.Suvejuhtkiri: Sillerdav suvi ja süütunde surm
. . . .kaunist suveviivu, sest peagi tulevad sügis ja külm talv ning suvest jääb vaid mälestus, sest siin ei ole Aafrika – ilmad lähevad ajapikku hullemaks. Kui toimetajaga Müürilehe sellestsinasest suvenumbrist kõnelesime,. . . . -
Henri Kõiv. Foto: Patrik TammHenri Kõiv.Juhtkiri: Lumehelbeke ja kaerahelbeke käsikäes
Mõned aastad tagasi käis Müürilehe veergudel pikk arutelu selle üle, milline on laulva revolutsiooni põlvkonna pale. Marju Lauristin võrdles siis postmodernset inimest surfajaga, kellel on vaja sisemist tasakaalutunnet, et ennast. . . . -
Väike aastavahetuse peospikker
. . . .suurima pauguga ära saatma! Selleks, et kõigi reiviisusid täita, võetakse üheks ööks üle ka kõrval ruumis asuv Näljase Põdra kohvik (mis on muideks ka Müürilehe toimetuse üks lemmikuid söögikohti!). Samal. . . . -
Kaader EKA animatsioonitudengite filmist „Eine murul”Animaenigma toob Haapsallu öökino
. . . .kõnealusega pähe turgatas. Mõttemäng sai alguse minu eelmise kirjutisega Müürilehes, kui seal välja toodud Pedro Serrezina animatsiooni „Tale about the Cat and the Moon” seostas üks kirja saatnud lugeja 1974. . . . -
Carl Schleicher, „Eine Streitfrage aus dem Talmud”, 19. saj lõpp, õli lõuendil. Foto: DorotheumCarl Schleicher, „Eine Streitfrage aus dem Talmud”, 19. saj lõpp, õli lõuendil.Kuidas vaidlustes ei sünni tõde
Joonas Kiik reflekteerib Sirbis pärast hipisaare reisikirja ühismeedias ja ajakirjanduses ilmunud arvamusavalduste üle: koos tõe ja faktidega läheb allavoolu ka ratsionaalselt argumenteeritud loogiline arutelu. Mai algul ilmus Müürilehe veebis Triin. . . . -
Neeme Lopp ja Jaak Tomberg. Foto: Priit MürkNeeme Lopp ja Jaak Tomberg.„Tulevik on tunni aja pärast”
Kirjandusteadlased Jaak Tomberg ja Neeme Lopp vestlesid Müürilehe palvel kujutlusvõime ja tuleviku saatusest. Kas tulevik on juba kohal? Kas meedium ongi sõnum? Kas postfaktil on tõega mingit pistmist? Mööda ei. . . . -
Elis Saareväli installatsioon „Küllaltki hästi” tänavuselt Artishoki Biennaalilt. Foto: Paul KuimetElis Saareväli installatsioon „Küllaltki hästi” tänavuselt Artishoki Biennaalilt.Musta kasti kohtumine valge kuubiga
Artishoki veerg on kunstikriitika blogi Artishoki ja Müürilehe koostöös valmiv veerg sellest, mis kunstiinimestel parasjagu südamel on. Seekord kirjutab V Artishoki Biennaali kuraator Evelyn Raudsepp festivalist, kus kohtuvad teater ja. . . . -
Foto: erakogu„Seisin suurde telki ehitatud tantsuplatsil, kui kõik muutus atomaarseks struktuuriks, kus inimesed on aatomid, kes on suunatud tuuma ehk neoonoranži DJ-puldi ümber.”Juhtumeid terve Mendelejevi tabeli ulatuses
. . . .moodustunud – ja seda for real – vikerkaar! Üks paljas homo teeb lava ees oma tilliga propellerit, sadakond pidulist rõkkavad rõõmust ja kollektiivne eufooria üha suureneb. Ma ei imestaks, kui. . . . -
Suvefestivalide välimääraja 2016
. . . .St Cheatersburg ning õhtu peaesineja rootsi punkbänd Viagra Boys. Ehast koiduni ja sealt edasi võtavad puldi üle maratonsettides ületamatud KLMN, Mava ja Paul. Helen Tammemäe (Müürilehe peatoimetaja, kaaskorraldaja) „Kui tänavu. . . . -
Jacques Tati filmis „Playtime” (1967) keeldub härra Hulot teda ümbritsevat vaatemänguühiskonda tõsiselt võtmast. Kaader filmistPlaytime! Igapäevaelu revolutsioon on meie võimalus
Artishoki veerg on kunstikriitika blogi Artishoki ja Müürilehe koostöös valmiv veerg sellest, mis kunstiinimestel parasjagu südamel on. Sel korral mõtleb Liisa Kaljula sellest, kuidas võiks kaasaegne kunst postkapitalismi panustada ja. . . .