Otsingutulemused sõnale: Maarja M��emets

Leiti 268 tulemust

  • Teise ema päevik

    Teise ema päevik

    . . . .kõhedalt üks ühele maarjakangrolikus põrgus, kui 12. nädala skännil selgus, meie pisikesel polnud koljuluid. Saan aru küll, miks sellest romaan kirjutada. Seekord polegi nii cringe valdavalt blondide ja sinisilmsete taani. . . .
  • Vanemluse binaarsus 

    Vanemluse binaarsus 

    . . . .sünnitavad, nemad kasvatavad. Kus on isa? Tööl? Mängib piljardit?  Kirjandusteadlane Maarja Vaino otsustas tugineda iibeteemalisel riigikogu konverentsil2 samuti argumendile „mehed ei saa sünnitada”. Järgnenud mõttekäigust jäi kõlama ka idee, mille. . . .
  • Eestlaste loodustunnetusest popmuusikas. Ökokriitiline vaade eurolauludele

    Eestlaste loodustunnetusest popmuusikas. Ökokriitiline vaade eurolauludele

    . . . .maal maailma muuta võivad”, on loodust kujutatud kui elu enda muutlikkust, mille keskel hoiab inimest püsti sisemine „südametuli”. Maarja-Liis Ilusa ja Ivo Linna laulus „Kaelakee hääl” on kaelakee pigem hingeside. . . .
  • Elust Eestis neil aegadel

    Elust Eestis neil aegadel

    . . . .ja Johan Huimerinna filmis „Maarjamaa salatoimikud”, kuid siin on katalüsaatoriks hoopis vahendatud kohtumine maaväliste olenditega. Ühegi kohtumisõhtul osalejaga otse siiski juttu ei tehta, seega peab kommentaarina piirduma vaid pealtkuuldud vestluskatkega,. . . .
  • Kirevatest põlluservadest munade värvimiseni

    Kirevatest põlluservadest munade värvimiseni

    . . . .seoses jagati ka värvitaimed kaheks: ühed sobisid esimestele, teised teistele. Lõplik värvitoon anti ikka alles peitsimise ehk parkimisega, mis värvaine püsivaks kinnitas. Levinuimad ained, millega pargiti, on olnud maarjajää, lehtpuutuhk,. . . .
  • OOPUS – Reivlender (OOPUS, 2026)

    OOPUS – Reivlender (OOPUS, 2026)

    . . . .või torupill naljalt uitama ei lähe.  Samalaadset korduste ja pärimusmuusika segamist on kasutanud mitmed eesti folktroonika edendajad: Maarja Nuut, Olev Muska, Meisterjaan. OOPUSega sarnasel helimaastikul võibki kohata Meisterjaani, kelle kontsertidelt. . . .
  • Pelapäevik: Pilguheit esimestele Eesti videomängudele

    Pelapäevik: Pilguheit esimestele Eesti videomängudele

    . . . .uuesti ringlusesse 2011. aastal ning seda tänu Maarjamaa rollimängureid, D&D-huvilisi („Dungeons & Dragons” – toim.) ja muid armsaid nohikuid koondavale dragon.ee foorumile. Õieti juba kaheksa aastat varem (!) oli yks. . . .
  • Juhtkiri: Lati alt läbi 

    Juhtkiri: Lati alt läbi 

    . . . .läänemaailma koreograaf on otsustanud, et tal on vaja eriti suurt taktikeppi, pikemat kui ükskõik kellel teisel. Nii võtab ta limbolati taktikepiks kätte, vehib südikalt ringi, Maarjamaa poliitikud plaksutavad innustunult kaasa. . . .
  • Välisreis Suurde Õuna – Performa festival ja muid täheldusi kultuuri kohta

    Välisreis Suurde Õuna – Performa festival ja muid täheldusi kultuuri kohta

    . . . .on mees ja pole midagi üleloomulikku peale neitsi Maarja ja beebi Jeesuse. Külastades Manhattanil näituseid nii suurtes muuseumides kui ka väiksemates galeriides ning vaadates ära kuhjaga etenduskunstide eri ilminguid, pidin. . . .
  • Tsirkust ja brantši ehk Sugusandid viilu vahel

    Tsirkust ja brantši ehk Sugusandid viilu vahel

    . . . .peideti mahlaga ebakvaliteetse alkoholi maitset –, apelsinimahlaga mull, „Verine Maarja” jm. Restoranis Hamburger Mary’s toimunud võistlusel oli esindatud eelkõige vanakooli drääg ning võitja sai preemiaks 50 dollarit ja baarikrediiti. Foto:. . . .
  • Keskkonnateemad ei pea alati tõsised olema

    Keskkonnateemad ei pea alati tõsised olema

    . . . .pigem jõudemaastikuna (mõistet leisurescape on veega seotud harrastusi uurides rakendanud nt Maarja Kaaristo[4]). Nii linnatagused kõrtsid kui ka nendeni viiv jõgi ise on ajaloo vältel olnud populaarseteks ajaveetmiskohtadeks nii baltisaksa. . . .
  • Piisavalt toores veel. Intervjuu Aliis Aalmanniga
    ,

    Piisavalt toores veel. Intervjuu Aliis Aalmanniga

    . . . .Raamat, 2021, toimetaja Maarja Helena Meriste, kujundaja Maarja Mäemets; „Väe Võim”,  Tuum, 2023, kujundaja Liisa Maria Murdvee; „Kes aias”, HUNT, 2025, toimetaja Kätlin Kaldmaa, kujundaja Anna-Elizaveta Žurbenko; „Pääsulinn”, Loomingu Raamatukogu,. . . .
Müürileht