Otsingutulemused sõnale: Maia Tammj��rv
Tutvu värske lehega
Leiti 158 tulemust
-
Mängus on meie tulevik. Intervjuu Peter Lõhmusega
II pensionisamba sisuline kaotamine mõjutab esmapilgul peamiselt meie kõigi individuaalsed võimalusi inimväärseks elusügiseks. Aga lisaks on maailm täis näiteid, kus majanduslikesse raskustesse sattunud inimhulgad teevad olukorra paranemise lootuses poliitilisi valikuid,. . . . -
Alfred Hirv „Natüürmort lindudega”, õli, 1900. Eesti Kunstimuuseumi koguMetsik gurmee, millega maiustati baltisakslaste pidusöökidel
. . . .Eesti-ma Kele ülespandud on. [11] Fehre, K. 1825. Uus Kögi- ja Kokka Ramat, mis öppetab keigetarwilissemad road pissokessse ja sure maia-piddamisse kohta teggema ja keik mis senna jure tarwis, ja. . . . -
Põhineb tõestisündinud lugudel. Intervjuu Mart Kangroga
. . . .osta ei saa? Saab ju?! Kust? Palun mine osta Maiasmokast. See on küll Viini sai, aga põhimõtteliselt saad. Kui nalja ei saa, mis siis saab? (Naerab ja mõtleb) Kui nalja. . . . -
Siin & Sääl kokad Marya ja Shereen.Ikka istuvad inimesed laua ümber, räägivad juttu ja saavad tuttavaks
Jooksev aasta on toonud meie sotsiaalse ettevõtluse sfääri kaks uut pääsukest, Tartu Rahvusvahelisest Majast tuule tiibadesse saanud Köömeni ning Eesti Pagulasabi juures tegutseva ettevõtte Siin & Sääl. Miks ja kuidas. . . . -
M. Stevens Wagneri tätoveeringud aastast 1907.Kuidas kureerida keha
. . . .oleks tolle aja Egiptuses tätoveeritud vaid naisi – enamikul sellest ajast pärit kujutistel oli tätoveeringuid täheldatud vaid viimastel. Eriti agarad tätoveerijad olid maiad, kes olid enamasti „maalitud” üle terve kere. . . . -
Marju Lepajõe.In Memoriam: Marju Lepajõe (28. oktoober 1962 – 4. juuli 2019)
Meie hulgast on lahkunud religiooniloolane, klassikaline filoloog ja tõlkija Marju Lepajõe. Marju Lepajõe oli imeline inimene. „Imeline” oli ka üks omadussõnu, mida ta tihedasti kasutas, teine niisugune oli näiteks „võrratu”,. . . . -
Toomas Kall.Kiirkohting: Toomas Kall
8.–11. maini vältav Prima Vista kirjandusfestival kannab sel aastal päevakohast (või igavikulist?) alapealkirja „Naljast kaugel” ning festivali tänavune patroon Toomas Kall oskab teeneka humoristi-karikaturisti-stsenaristina ehk just kõige paremini selgitada, missugune. . . . -
Põhiõigused ei ole maailmavaate küsimus. Intervjuu Meelis Oidsaluga
Sellest, mis juhtub, kui riiki hakatakse juhtima nagu omavalitsust, ning miks on Euroopa praeguses poliitilises olukorras „paadi kõigutamine” eriti ohtlik, aga ka viisakusest ja tõest, kiusust ja tervistava tülitsemise vajalikkusest. . . . -
Teoreetiline väikelinlane, kes räägib Tallinna keeles. Intervjuu Andra Teedega
Sellest, kas eesti keel ja meel vajavad kaitset, kellele on olulised auhinnad, miks on tähtis teada ja mäletada oma perekonnalugusid ning kuidas eemalduda getost. Andra Teede on neil päevil peaasjalikult. . . . -
Olla igavesti koos. Ja lavastada koos. Intervjuu Barbara Lehtnaga
Kuidas etendavad 90ndatel sündinud ja üles kasvanud ehk nüüdseks together-forever-vanusesse jõudvad inimesed sellist igavesti kokkujäämise imperatiivi, mis on õpitud Hollywoodi romantilistest komöödiatest? Kuulsin Barbara Lehtnast vist üldsegi esimest korda 2017. . . . -
Meelevaldus Toompeal.Galerii: Riigikogu avaistungi eel avaldati meelt kaabudega
Riigikogu uue koosseisu esimese istungi eel avaldati kodanikualgatuse „Jah vabadusele, ei valedele” eestvedamisel taaskord meelt. Neljapäeval, 4. aprillil tervitasid kell 11 alanud riigikogu esimesele istungile kogunenud saadikuid sadakond meeleavaldajat, varustatud. . . .
