Otsingutulemused sõnale: Mall Hiiem��e

Leiti 143 tulemust

• 

  Linnaruum

  19. veebruar 2018

  Sihtpunkt: Liba-Pääsküla ja Kivimäe – teistmoodi tegelikkus?

  . . . .haiglas,” lisas sõber ja me lasime pilgul mööda maja kõnekalt kooruvat punase värvi kihti rännata. Tegime haiglale ringi peale ja kuigi kiirabiautoalast sisse tungida ei mallanud, teoreetiliselt tehtav, siis aimasime,. . . .

  –

  Elsbeth Hanna Aarsalu

• 

  Kultuur

  19. jaanuar 2018

  Vanad eestlased ja videvikuaja kombed

  . . . .II 26, 362 (28) < Suure-Jaani, 1889. [4] Eisen, M. J. 1931. Meie jõulud. Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus. Mall Hiiemäe on folklorist, kes töötab Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis vanemteadurina. . . .

  –

  Mall Hiiemäe

• 

  Linnaruum

  3. jaanuar 2018

  Sihtkoht: Killuke Lasnamäe nõlva ja raadiolaineid

  . . . .teletorni tippu jõudnud. „Ilusat vitraaži? Või filmi? Esimest küll, teist veel mitte,” vastasin, kuna me polnud eelmise filmiseansi lõppedes mallanud viit minutit oodata. Filmiruumis asuv Dolores Hoffmanni 1981. aastaks valminud. . . .

  –

  Elsbeth Hanna Aarsalu

• 

  Maailm

  28. detsember 2017

  Aafrika uus peremees

  . . . .töötajatest olid aafriklased ning firmad olid keskendunud pigem Aafrika kasvava turu teenindamisele. Niisiis võib Hiina majanduslik mõju olla turu nõudluse tagajärg, mitte poliitilise eliidi ühtne otsus järgida koloniaalimpeeriumite malli ning. . . .

  –

  Karl-Hendrik Pallo

• 

  Uudis, Kultuur

  12. detsember 2017

  Linastub Jimi Tenori ja Jori Hulkkoneni futuristlik road movie „Nuntius”

  . . . .näitleja Mr Normall ning seda näidatakse vaid Jimi Tenori ja Jori Hulkkoneni elektroonilise elavmuusikakontserdi saatel. „Nuntius”, mille keskseks teemaks on teekond ühest dimensioonist teise, on filmitud Godardi vaimus stsenaariumivabalt ja. . . .

• 

  Linnaruum

  7. detsember 2017

  Sihtpunkt: Parnassose suunas!

  . . . .„Läbi nende akende muidugi kõiki värve ei registreeri,” tegin kompleksi puhastustiimi arvel (mulle küll lubamatut) kriitikat. Üks neoonrohelise jopiga tusasepoolne härra tuli kolmanda korruse trenniruumidest ja ma ei mallanud talle. . . .

  –

  Elsbeth Hanna Aarsalu

• 

  Sotsiaalia, Subkultuur

  19. oktoober 2017

  Eesti hipiliikumise unustatud avangard

  Olgugi et pea pool sajandit tagasi tegutsenud hipide unustushõlmast tagasitoomine on kiiduväärt asi, ei anna kevadel linastunud dokfilm „Nõukogude hipid” siinkirjutajate arvates kaugeltki täit ülevaadet Eesti hipiliikumisest nõukogude ajal. Mis. . . .

  –

  Marju Meidla

• 

  Sotsiaalia

  17. oktoober 2017

  Kuvandiehitamine kui moodsa infosõja tuumarelv

  . . . .Democracy to Influence Estonia and Undermine the NATO Alliance. – Small Wars Journal, 18.07. Autor soovitab Ameerika Ühendriikidel katkestada Eestiga kahepoolsed sõjalised suhted, kuna suur osa elanikkonnast on tema väitel. . . .

  –

  Holger Mölder

• 

  Kunst

  12. september 2017

  Visuaalse esteetika neurobioloogilised lätted

  . . . .decorative art. London: Phaidon. Viited piltidele: Pilt 1: Husson, T. R.; Mallik, A. K.; Zhang, J. X.; Issa, N. P. 2007. Functional Imaging of Primary Visual Cortex Using Flavoprotein Autofluorescence. . . .

  –

  Kristjan Kalm

• 

  Muusika

  28. august 2017

  Teater heliplaatide kaanekunstis. Intervjuu Rob Youngiga

  Enne kui graafiline disain plaadikunstis troonile tõusis, vaatasid albumikaantelt vastu teatraalsed kostüümimängud ja mõistatuslikud „elavad pildid”, mida tänapäeval enam naljalt ei kohta. Rob Young on Norras džässiajakirja toimetav ja avangardmuusikafestivalide. . . .

  –

  Berk Vaher

• 

  Kultuur

  4. august 2017

  Romade holokaust – mälust, kunstist ja aktivismist

  Eva-Liisa Roht-Yilmaz kirjutab Okupatsioonide muuseumis 1. oktoobrini lahti olevast näitusest „Miranda – mustlaste holokaustˮ ning selgitab miks on oluline romade ajaloost, eluolust ja kultuurist rääkida. Mai keskel Okupatsioonide muuseumis avatud. . . .

  –

  Eva-Liisa Roht-Yilmaz

• 

  In Memoriam

  14. juuni 2017

  Järelhüüd Anna-Stina Treumundile

  Anna-Stina Treumund (18.06.1982–30.05.2017) oli ikooniline kunstnik ja paljudele feministlik kamraad, kelle teoseid vaadates sai vaatajale selgemaks midagi temas endas. Anna-Stina uuris lesbiajalugusid ja esindas oma kunstis kompromissitult lesbilise naise identiteeti. . . .