Tutvu värske lehega
Otsingutulemused sõnale: Marju Lepaj��e
Leiti 111 tulemust
-
Orissaare–Tallinn–Paide. Intervjuu Jan Teevetiga
. . . .kaunis silmipimestav ja mõtlesin (mõtleks praegugi, kui see ainekirjeldus päriselt reaalsusele vastaks), et see on täpselt see, mida ma tahan. Laiapõhjaline humanitaarharidus, kirjutamine, lavastamine, filosoofia, kirjandus. . . . Selline marjulepajõelik mastaap. Reaalsus. . . . -
120mm negatiivfilmRahvameditsiin ehk Kuidas loodus, usk ja rituaalid tagasid tervise
. . . .elujõu värv. Marju Kõivupuu on TLÜ TÜHI vanemteadur, kelle uurimisteemadeks on rahvameditsiin, surmakultuur ning inimese ja looduse suhted. Lisaks akadeemilistele rahvameditsiinialastele artiklitele on ta avaldanud ka populaarteadusliku teose „Igal hädal. . . . -
Ajakirjanik on tõe teenistuses. Intervjuu Vilja Kiisleriga
. . . .voolab pealegi. Tõnu Luike oled maininud väga hea sõnaga, aga põgusalt mitmes kohas, näiteks ka meile kirjutatud arvustuses Vallo Toomla filmile Marju Lepajõest[9]. Kuidas ta sulle tähtis on? Tõnu Luik. . . . -
Kilbarid – kes nad on ja kust neid leida?
. . . .pühapäevahommikuti kostab Vikerraadiost „Mnemoturniiril” osalejate keskustelu. Esimese naisena „Mnemoturniiri” pardale astunud Marju Kõivupuu meenutab oma esmase kokkupuutena samuti just lapsepõlves kuuldud-nähtud mälumänge: „Mulle meeldisid väga omaaegsed televiktoriinid „Naapurivisa”, „Kes keda”,. . . . -
Perekond kui Postimehe „Meie Eesti” külgede ideoloogiline nurgakivi
. . . .märge sissejuhatusse lisatud. Ajakirjanik Marju Himma väitel peaks „Meie Eesti” olema sildistatud reklaamina, sest ajakirjanduses tuleb eristada ostetud sisu muust sisust. Ajakirjanik Marju Himma väitel peaks „Meie Eesti” olema sildistatud. . . . -
Henri Kõiv. Foto: Patrik TammHenri Kõiv.Juhtkiri: Inimloomus, mis värvi sa oled?
. . . .ja me juurutame turuloogikat igal pool, kus vähegi võimalik. Groteskseimaks näiteks sellest on praegu täistuuridel toimuv humanitaaria suretamine kõrghariduses. Marju Lepajõe oli viimane mohikaanlane. Temasuguseid neoliberaalsest ülikoolist tõenäoliselt rohkem ei. . . . -
Müürilehe loetumad artiklid 2019. aastal
. . . .hulka. Päevakajalisemate teemade hulgast leiame aasta tipust aga Tanel Müti päevakommentaari „Tallinna alkoholimüügi piirangu mõju on kohalikule öömajandusele halvav”, aga ka kahjuks 5. juulil veebis ilmunud järelehüüde võrratule Marju Lepajõele. . . . -
Rituaalimaastikku kaitseb kõige paremini kogukond
. . . .põhimõtteliselt on huvi pühapaikade vastu võrdlemisi suur, siis vähesed oskavad oma kodu- või päritolukandi kõiki vanu pühapaiku üles leida. Õnneks on viimastel aastakümnetel ilmunud Mari-Ann Remmeli, Marju Kõivupuu, Kristel Vilbaste. . . . -
Aasta 2019 nüüdiskultuuris
. . . .džässmuusikat hõlmava kogumikalbumi „Groove of ESSR”. Plaadi kokkupanijad on kaevanud Eesti Raadio arhiivides ja toonud kuulajani lindistused aastatest 1974–1988, mil esitajateks olid näiteks Els Himma, Gunnar Graps, Marju Kuut jt. . . . -
Rituaalimaailma kaleidoskoop ehk Mida rituaal tänapäeval tähendab?
. . . .ega ta enam seda viga ei tee ka. Olen ka üsna kirglik korilane. Kui ma hooaja jooksul vähemalt mõnelgi korral seenele ja marjule ei saa, on elust kohe midagi puudu. . . . -
Arvustus: Kohtumine tarkuse armastajaga teeb õnnelikuks
„Marju Lepajõe. Päevade sõnad” (Eesti, 2019), 58 min. Režissöör Vallo Toomla, produtsent Kaie-Ene Rääk, operaator Erik Põllumaa. Tol päeval, kui ma nägin esimest korda Vallo Toomla filmi Marju Lepajõest, olin. . . . -
Elve oma hubases kodukontoris.Vanaemad, kes kolisid õunapuu otsast Apple’isse
. . . .„Mina olen aiatöö fänn ega pea seda teleka ja arvuti taga istumist nii tähtsaks. Aga aia kohta, kuidas viinamarju lõigata ja nii, seda mulle kohe meeldib sealt (internetist – toim.). . . .