Tutvu värske lehega
Otsingutulemused sõnale: Martin J��ela
Leiti 298 tulemust
-
SORCERER tutvustab tsüklilise performance’iga sügiskollektsiooni
. . . .Moor. Laval astuvad üles Eveli Ojasaar, Juulius Vaiksoo, Luisa Lõhmus, Maarja Tosin, Mikk Lahesalu ja Pääsu-Liis Kens. Kostüümikunstnikud Kirke Talu, Alissa Naaber, Karl Martin Kelder, Grace Jia, Liisa Kanemägi, Liisa. . . . -
Ousmane Sow’ majamuuseum. Skulptor Ousmane Sow (1935–2016) looming illustreerib hästi Senegali ja Prantsusmaa suhete keerukust pärast koloniaalajastu lõppu. Senegalis sündinud Ousmane Sow läks, nagu paljud tema kaasmaalased, Pariisi õppima ja tegi seal kõigepealt karjääri füsioterapeudina. 1980. aastatel hakkas ta looma skulptuure, mis kujutavad mitmeid Aafrika rahvaid – nubasid, maasaisid, suulusid jt. Need omapärases autoritehnikas ja kehalisusele suurt tähelepanu pööravad skulptuurid ühelt poolt võimestavad postkoloniaalseid Aafrika rahvaid, teisalt aga jätkavad koloniaalajastul kinnistunud pilku ja stereotüüpe. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et talle on olnud üheks suureks inspiratsiooniallikaks Leni Riefenstahli fotoseeriad aafriklastest. Mitmed Sow’ tööd tegelevad koloniaalajastu konfliktide ja ülestõusudega ka teistel mandritel, sealhulgas Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Kunstniku majamuuseumis joonistus välja tema loomingu ja selles käsitletud teemade keeruline suhe Prantsusmaaga. Fotod tema tööde eksponeerimisest Prantsusmaal ja Pariisi avalikus ruumis pakuvad ilmselt kinnitust kunstniku rahvusvahelisele mainele ja staatusele nagu ka fotod kohtumistest Prantsusmaa poliitikutega. Samas osutab see ka Sow’ vajalikkusele prantslaste jaoks, kuna ta loomingu tunnustamine võimaldab neil tegeleda oma koloniaalsüüga – ja kohati tundus, et seda vahest küllaltki turvalises raamistikus.Ousmane Sowâ majamuuseum. Skulptor Ousmane Sow (1935â2016) looming illustreerib hästi Senegali ja Prantsusmaa suhete keerukust pärast koloniaalajastu lõppu. Senegalis sündinud Ousmane Sow läks, nagu paljud tema kaasmaalased, Pariisi õppima ja tegi seal kõigepealt karjääri füsioterapeudina. 1980. aastatel hakkas ta looma skulptuure, mis kujutavad mitmeid Aafrika rahvaid â nubasid, maasaisid, suulusid jt. Need omapärases autoritehnikas ja kehalisusele suurt tähelepanu pööravad skulptuurid ühelt poolt võimestavad postkoloniaalseid Aafrika rahvaid, teisalt aga jätkavad koloniaalajastul kinnistunud pilku ja stereotüüpe. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et talle on olnud üheks suureks inspiratsiooniallikaks Leni Riefenstahli fotoseeriad aafriklastest. Mitmed Sowâ tööd tegelevad koloniaalajastu konfliktide ja ülestõusudega ka teistel mandritel, sealhulgas Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Kunstniku majamuuseumis joonistus välja tema loomingu ja selles käsitletud teemade keeruline suhe Prantsusmaaga. Fotod tema tööde eksponeerimisest Prantsusmaal ja Pariisi avalikus ruumis pakuvad ilmselt kinnitust kunstniku rahvusvahelisele mainele ja staatusele nagu ka fotod kohtumistest Prantsusmaa poliitikutega. Samas osutab see ka Sowâ vajalikkusele prantslaste jaoks, kuna ta loomingu tunnustamine võimaldab neil tegeleda oma koloniaalsüüga â ja kohati tundus, et seda vahest küllaltki turvalises raamistikus.Kaasaegne kunst ja käsitöö. Vaateid Aafrikast
. . . .näitustele või biennaalidele, teevad valiku tihti Lääne kuraatorid. Kunstiajaloolastele pole kindlasti võõras 1989. aastal Pariisis Pompidou keskuses toimunud näitus „Magiciens de la terre’’, mille kureeris Jean-Hubert Martini ning mis esitles. . . . -
Mingo Rajandi – Werewolves (Avarus, 2025)
Mingo Rajandi võtab teemaks empaatiavõime säilitamise üha toksilisemaks muutuvas ühiskonnas. ★★★★★ Kauamängiva puhul vajab esiteks äramärkimist koosseis, kuhu kuuluvad Tobias Tammearu saksofonil, Erki Pärnoja kitarril, Andres Kaljuste vioolal ja Martin. . . . -
Foto: Ashley West LeonardKiirkohting: Thomas Golubić
. . . .filmis „Harold ja Maude”. Kaasaegsematest filmitegijatest, kes minu arvates kasutavad muusikat põnevalt ja kaunilt, tooksin esile Paul Thomas Andersoni, eriti filmis „Boogie ööd” („Boogie Nights”), Martin Scorsese – eriti filmis. . . . -
Kaader filmistArvustus: „Mootorsaed laulsid” kui eesti žanrifilmi Põhjanael
„Mootorsaed laulsid” (Eesti, 2024), 117 min. Režissöör Sander Maran. Osades Karl-Joosep Ilves, Laura Niils, Martin Ruus, Janno Puusepp, Rita Rätsepp, Mart Toome, Ra Ragnar Novod, Henryk Johan Novod, Peeter Maran,. . . . -
Siim Kallase vuntside taga on Gert Raudsep.Arvustus: Delfi Meedia esitleb: Neoliberalismi matused
. . . .Martin Helme. Kas seda teavad Kristen Michal ja Kristina Kallas? Aga Hanah Lahe, Kristo Enn Vaga, Aleksei Jašin ja Daniel Kõiv? Üks sõnum, millele „Kindlates kätes” poliitika köögipoole kontekstis osutas,. . . . -
Kuidas oligarhia demokraatiasse pesa ehitab
Oligarhiast on harjutud rääkima Venemaa või Pärsia lahe riikide näitel, kuid see valitsemisvorm võib ajada juuri väga edukalt ka demokraatlikeks peetud süsteemides. Selle parimaks näiteks on Ameerika Ühendriikide viimatised valimised. . . . -
Florian Wahl – Flo Raadio (2024)
. . . .heteromaailma reliktist. See on hea tuju lugu ja loodan siiralt, et seda kuuleb ka meie kommertsraadiotes. „Kus on Martin Meesit?” viib meid Toto Cutugno ja Toivo Nikopensiuse hübriidvokaaliga suurejoonelisele estraadiballaadlikule. . . . -
Kontrolliühiskonna asemel parem seks kõigile
. . . .b seksikana mõjuda), vaid seksi eeldus. Nõusoleku takistused ja hüved Üheks järjest enam kasutatavaks nõusoleku illustreerimise ja avamise tööriistaks on seksuaalkoolitaja Betty Martini loodud nõusolekuratas.[2] Martini käsitlus puudutab nõusolekut laiemalt,. . . . -
Kunst kellele – kunstnikule, kunstiväljale, kohalikule või loodusele? Reportaaž projekti „Kunstnikud kogudes” näitustest
. . . .olen imetlenud teatavat rahu, tasakaalu, idamaade meditatiivsuse elementi. Ta oli residentuuris Räpina Paberivabrikus koos teiste kunstnike Aigi Orava, Tiina Kaljuste, Kaisu Lundelini, Riikka Wesamaa ja Martin Allikuga. Residentuuri tulemuseks oli. . . . -
Mälestused, märgid, meie. Eskapistlik retriit Narva-Jõesuus
. . . .Martin Kork. Kui mõnda rahulolematut kundet kohtasin ka pärast lavastusi „backtothebeach” ja „Club Paradise”, siis selle tuuri järel olid mitmed lausa häiritud. Nähtud kohad ja kuuldud ajaloopõhjaga lood olid huvitavad,. . . . -
Kas sillutame lapse turvalisuse sildi all teed lähisuhtevägivallale?
. . . .Perspectives of Social Engagement (toim. Martinez, F.; Slabina, K.), lk 425–439. TLÜ Kirjastus. [3] Woodlock, D. 2017. The Abuse of Technology in Domestic Violence and Stalking. – Violence Against Women,. . . .
