Toeta

Tutvu värske lehega

#163: masin

juuni 2026

Tutvu värske lehega

Otsingutulemused sõnale: Ott Oja

Leiti 167 tulemust

  • Arvustus: 5MIINUST koomiksiraamat lahutab tüübimassi selgeteks karakteriteks

    Arvustus: 5MIINUST koomiksiraamat lahutab tüübimassi selgeteks karakteriteks

    . . . .iseloomud saavad samas avatud. Kärt Koosapoeg, Ats Nukki „suur süü veeretamine kriitilisel ajal” Kunstnikud: Katarina Skott, Veiko Tammjärv, Sander Tulk Toimetanud: Laura Salumets-Tutt, kujundanud Jaak Rüütel Helios Kirjastus, 2021 92. . . .
  • Arvustus: Läbi nalja tõdede poole

    Arvustus: Läbi nalja tõdede poole

    . . . .„kriitika” tagasisidega, saame kaasamõtleva lugeja – see on hindamatu väärtus. Pelgalt kiitvad hinnangud võivad hetkeks mõnusalt sooja lambi alla peesitama asetada küll, ent edasiviivaks jõuks kipuvad siiski olema (konstruktiivsed) märkused. . . . .
    –
    Elisa-Johanna Liiv
  • Maoloputusjärgne „OP”
    ,

    Maoloputusjärgne „OP”

    . . . .võluvalt teravmeelseks teemaks – metafoorid eneseküllasele sisutühjusele on kujunemas omamoodi poeesiaks. Ott Karulini läinud septembrikuu Teater.Muusika.Kinos ilmunud kriitika saate aadressil oli põhjalik ja viisakalt konstruktiivne. Tema välja toodud ilmselgustele –. . . .
    –
    Maria Helen Känd
  • Keskmise eestlase 99 tundi televiisori ees

    Keskmise eestlase 99 tundi televiisori ees

    . . . .septembrikuus televiisorit keskmiselt 3 tundi ja 26 minutit päevas. Seda on täpselt 3 tundi ja 26 minutit päevas rohkem, kui mina olin teinud seda viimase ca kümne aasta jooksul. Tõtt-öelda. . . .
    –
    Maia Tammjärv
  • Kuidas teha muusikakriitikat (ja seda vastu võtta)
    Brigitta Davidjants

    Kuidas teha muusikakriitikat (ja seda vastu võtta)

    . . . .hetk enne kirjutamist hetke järele mõelda. Samamoodi tasub vältida seda, et leitakse ühine peksukott, keda tümitada (samuti nähtud). Ehk väga okei on teada, mida teine kriitik kirjutab, aga see ei. . . .
    –
    Brigitta Davidjants
  • Ajupete: Surm usu nimel
    Illustratsioon: Flickri kasutaja iLifeinicity (CC BY 2.0)

    Ajupete: Surm usu nimel

    Rubriigis „Ajupete” uurime, kuidas meie igapäevases inforuumis toimub strateegiline mõjutustegevus. Seekord tuleb juttu sellest, et ka kõige mõjusamad valed sisaldavad alati terake tõtt. Kuulujutud, vandenõuteooriad, pooltõed – nimetagem neid kuidas. . . .
    –
    Kadri Paas
  • Doktorikraad ei taga immuunsust vandenõuteooriate vastu. Intervjuu Andero Uusbergiga

    Doktorikraad ei taga immuunsust vandenõuteooriate vastu. Intervjuu Andero Uusbergiga

    Polariseerunud ühiskondades ei kipu keegi käsikäes tõtt otsima. Inimkäitumise uurijaga vandenõuteooriate levikule vastumürki otsides jõuame ikka tagasi empaatiaharjutuste ja ühiskondliku sidekoe tugevdamise juurde. Psühholoog Andero Uusberg on andnud viimase üheksa. . . .
    –
    Henri Kõiv
  • Default Featured Image

    Linnaruumikolumn: Eesti uus avalik ruum

    . . . .kuid siiski tajutava imaginaarse tähendusvälja, mis mõjutab vähem või rohkem iga kasutajat. Esimesed linnukesed Eesti esimene nüüdisaegne linnaväljak ehitati Rakverre (Ott Kadarik, Villem Tomiste, Mihkel Tüür, Veronika Valk, võistlus 1998,. . . .
    –
    Carl-Dag Lige
  • „Kui su eeskujud sinusse usuvad, hakkad ka ise seda tegema.” Intervjuu YASMYNiga
    Fotod: Silver Mikiver
    ,

    „Kui su eeskujud sinusse usuvad, hakkad ka ise seda tegema.” Intervjuu YASMYNiga

    . . . .enam on albumi hea vastuvõtt olnud oluline ja see on kinnitanud, et kõik on võimalik. Ja seda enam proovin olla praeguses hetkes ja võtta sellest kõike, sest ei tea, mis. . . .
    –
    Johanna Maria Mängel
  • Müürilehe kultuurikalender juulis – kuhu minna, mida teha?
    Keiti Vilmsi heategevuslik kalambuurinäitus „Neuroosiaia kuninganna” Triigi Filharmoonias. Foto: Johannes Naan
    Keiti Vilmsi heategevuslik kalambuurinäitus „Neuroosiaia kuninganna” Triigi Filharmoonias.

    Müürilehe kultuurikalender juulis – kuhu minna, mida teha?

    . . . .keelatud ning inimesi jälgitakse igal võimalikul moel; ajalugu on ülekirjutatud ning olevik salastatud. Lavastaja Karl Laumets, muusikaline kujundaja Vaiko Eplik, laval teiste seas Robert Annus, Gert Raudsep, Marika Barabanštšikova, Ott. . . .
  • Kalmaari košmaar
    Sidney Sime „Bogus Beast, The Wily Grasser”, 1923, illustratsioon Sime’i ja Joseph Holbrooke’i raamatust „Bogey Beasts”. Sime oli H. P. Lovecraftile võimas inspiratsiooniallikas. © Fitzwilliam Museum, Cambridge, Sime Gallery lahkel loal
    Sidney Sime „Bogus Beast, The Wily Grasser”, 1923, illustratsioon Sime’i ja Joseph Holbrooke’i raamatust „Bogey Beasts”. Sime oli H. P. Lovecraftile võimas inspiratsiooniallikas. © Fitzwilliam Museum, Cambridge, Sime Gallery lahkel loal

    Kalmaari košmaar

    . . . .ja kultuuriline lõimumine. Pärast New Yorki on Lovecrafti loomingus selle hirmu kontrapunktiks ühtaegu õõvastav ja leevendav aimdus kosmilisest ükskõiksusest. Kosmost ei koti, kuhu su juured ulatuvad. n) Ottessa Moshfeghi 2018. . . .
    –
    Tõnis Jürgens
  • Vaatan ja ilastan
    ,

    Vaatan ja ilastan

    . . . .võistelda professionaalse disainiga. Tekst on kirjutatud Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonnas, juhendajad Ott Kagovere ja Maria Muuk. Eliisabet Kuslap on kulinaarse huviga graafiline disainer ja telefonipiltnik. Esilehel Denis Luuri foto. . . .
    –
    Eliisabet Kuslap
Müürileht