Otsingutulemused sõnale: Piret Karro, Janis Kokk

Leiti 880 tulemust

  • Kas tahad, et Suur Vend su sõnumeid loeks?
    ,

    Kas tahad, et Suur Vend su sõnumeid loeks?

    . . . .kokkulepitud väärtustel ja arvestama tehnoloogia toimimise reaalsust. Mõlemad tunduvad lappavat.  Näiteid leiab lähedalt ja kaugelt. Euroopa Liidus püütakse suruda läbi nii-öelda krüptograafia tagauksenõuet, mis võimaldaks korrakaitsel murda krüptograafia ja saada. . . .
  • Labubud – mikrotrend või taskukohane luksus?
    ,

    Labubud – mikrotrend või taskukohane luksus?

    . . . .motivaatorit: juhusliku figuriini saamine, kogu komplekti kokkukogumine ja secret-figuriinide leidmine. Tarbijad, kelle eesmärk on saada kokku terve komplekt või leida secret-figuriin, kogevad suuremat pettumust, kui ostetud toode ei vasta sellele,. . . .
  • Julgustus Eestist hoiab kosmosesse keerlemast. Intervjuu Olev Muskaga
    Foto: Arno Muska

    Julgustus Eestist hoiab kosmosesse keerlemast. Intervjuu Olev Muskaga

    . . . .samal ajal austust oma juurte vastu. Ons selle taga siis saatuse sõrm, rikkalikus kultuurikeskkonnas kasvamine, uudishimu,  kunstipisikuga nakatunud iseloom või need kõik kokku, aga pärast teist maailmasõda Austraalias väliseestlaste perre. . . .
  • Kiirkohting: Duo Ruut
    Foto: Mia Tohver

    Kiirkohting: Duo Ruut

    . . . .aga nii koostööd kui ka lugude sünd tuli kõigiga väga orgaaniliselt. EiKiga kohtudes avastasime, et meil mõlemil olid poolikud lood, mis väga hästi omavahel kokku sobisid, Puuluubiga lugu sündis ühe. . . .
  • Müürilehe suvine kultuurikalender

    Müürilehe suvine kultuurikalender

    . . . .juulini teist korda lühifilmifestival Valga Hot Shorts (VHS), mis on sedakorda pühendatud kohanemise paradoksidele. Kokku linastub festivali põhivõistlusprogrammis 36 filmi 25 eri riigist. Teiste seas näeb Valga kultuurikeskuses festivalimenukeid, mis. . . .
  • Miriko – make me feel (2025)

    Miriko – make me feel (2025)

    . . . .need koostisosad, millest Miriko oma kokteili kokku segab, on selle sajandi popmuusikafoonis juba imepeeneks jahvatatud ning sinna ongi keeruline midagi uut lisada. Seejuures ei saa väita, et Miriko ei valda. . . .
  • Taani-Rootsi duo Lust For Youth esineb Tallinnas
    Lust For Youth. Foto: press

    Taani-Rootsi duo Lust For Youth esineb Tallinnas

    . . . .tulemusel sündisid albumid „International” (2014) ja „Compassion” (2016). Lust For Youthi muusikaline areng on olnud järjepidev ning sulatab hilisemates faasides kokku muuhulgas shoegaze’i ja ambient’i. Sel aastal ilmus nende värskeim. . . .
  • I Land Sound höikas välja tänavuse muusika- ja päevaprogrammi
    Sally C. Foto: press

    I Land Sound höikas välja tänavuse muusika- ja päevaprogrammi

    . . . .ja Ühendkuningriigi meediaväljaanne Trommel ning Eesti tegijad, nagu IDA Raadio, HALL, Uus Laine ja Still Out. Kokku astub kaheksal kureeritud laval üles 25 rahvusvahelist ja üle 80 kohaliku helikunstniku. Välismaistest. . . .
  • EiK – lõputu festival (TIKS, 2025)

    EiK – lõputu festival (TIKS, 2025)

    . . . .kaasahaarav album. Kui üldse millegi kallal nokkida, siis lugude järjekorra. Tonaalselt lõhestab plaadi vaibi enim eraldiseisvalt meisterlik „Berliin”, mis meenutab, et enda leidmiseks ei pea mainitud linna kolima. Kokkuvõttes võib. . . .
  • Uus eesti biit: Rando Arand
    Foto: Kaisa Ailt

    Uus eesti biit: Rando Arand

    . . . .Mitme vokalistiga olin varem tööalaselt kokku puutunud. Olen helirežissöör ja reklaamidele tekste salvestades viskasin mõne sisselugejaga rääkides oma kontseptsiooni õhku. Kuna ma ei ole eriti hea müügimees, valisin eos väga. . . .
  • Rahvusloom ei ela raielangil

    Rahvusloom ei ela raielangil

    . . . .Kumari looduskaitsepreemia laureaat ning 2024. aastast riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija. Piret Räni on kunstnik/illustraator, kes uurib oma joonistustega soome-ugri maailmatunnetust. Vabakutselise loovisikuna illustreerib raamatuid ja teeb visuaalseid kokkuvõtteid tõsistest teemadest. . . .
  • Kaasaegne kunst ja käsitöö. Vaateid Aafrikast
    Ousmane Sow’ majamuuseum. Skulptor Ousmane Sow (1935–2016) looming illustreerib hästi Senegali ja Prantsusmaa suhete keerukust pärast koloniaalajastu lõppu. Senegalis sündinud Ousmane Sow läks, nagu paljud tema kaasmaalased, Pariisi õppima ja tegi seal kõigepealt karjääri füsioterapeudina. 1980. aastatel hakkas ta looma skulptuure, mis kujutavad mitmeid Aafrika rahvaid – nubasid, maasaisid, suulusid jt. Need omapärases autoritehnikas ja kehalisusele suurt tähelepanu pööravad skulptuurid ühelt poolt võimestavad postkoloniaalseid Aafrika rahvaid, teisalt aga jätkavad koloniaalajastul kinnistunud pilku ja stereotüüpe. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et talle on olnud üheks suureks inspiratsiooniallikaks Leni Riefenstahli fotoseeriad aafriklastest. Mitmed Sow’ tööd tegelevad koloniaalajastu konfliktide ja ülestõusudega ka teistel mandritel, sealhulgas Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Kunstniku majamuuseumis joonistus välja tema loomingu ja selles käsitletud teemade keeruline suhe Prantsusmaaga. Fotod tema tööde eksponeerimisest Prantsusmaal ja Pariisi avalikus ruumis pakuvad ilmselt kinnitust kunstniku rahvusvahelisele mainele ja staatusele nagu ka fotod kohtumistest Prantsusmaa poliitikutega. Samas osutab see ka Sow’ vajalikkusele prantslaste jaoks, kuna ta loomingu tunnustamine võimaldab neil tegeleda oma koloniaalsüüga – ja kohati tundus, et seda vahest küllaltki turvalises raamistikus.
    Ousmane Sow’ majamuuseum. Skulptor Ousmane Sow (1935–2016) looming illustreerib hästi Senegali ja Prantsusmaa suhete keerukust pärast koloniaalajastu lõppu. Senegalis sündinud Ousmane Sow läks, nagu paljud tema kaasmaalased, Pariisi õppima ja tegi seal kõigepealt karjääri füsioterapeudina. 1980. aastatel hakkas ta looma skulptuure, mis kujutavad mitmeid Aafrika rahvaid – nubasid, maasaisid, suulusid jt. Need omapärases autoritehnikas ja kehalisusele suurt tähelepanu pööravad skulptuurid ühelt poolt võimestavad postkoloniaalseid Aafrika rahvaid, teisalt aga jätkavad koloniaalajastul kinnistunud pilku ja stereotüüpe. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et talle on olnud üheks suureks inspiratsiooniallikaks Leni Riefenstahli fotoseeriad aafriklastest. Mitmed Sow’ tööd tegelevad koloniaalajastu konfliktide ja ülestõusudega ka teistel mandritel, sealhulgas Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Kunstniku majamuuseumis joonistus välja tema loomingu ja selles käsitletud teemade keeruline suhe Prantsusmaaga. Fotod tema tööde eksponeerimisest Prantsusmaal ja Pariisi avalikus ruumis pakuvad ilmselt kinnitust kunstniku rahvusvahelisele mainele ja staatusele nagu ka fotod kohtumistest Prantsusmaa poliitikutega. Samas osutab see ka Sow’ vajalikkusele prantslaste jaoks, kuna ta loomingu tunnustamine võimaldab neil tegeleda oma koloniaalsüüga – ja kohati tundus, et seda vahest küllaltki turvalises raamistikus.

    Kaasaegne kunst ja käsitöö. Vaateid Aafrikast

    . . . .rohujuure- ja iseorganiseerumise tasandil kulgev kunstielu, mida kehastavad näiteks poliitiliselt meelestatud tänavakunst, mitmesugused ajutised näitused ja kunstnike stuudiotes toimuv. Seega võib Dakari pidada omamoodi kokkupuutetsooniks, kus kohtuvad kohalikud traditsioonid ja. . . .
Müürileht