Tutvu värske lehega
Otsingutulemused sõnale: Piret Karro, Janis Kokk
Leiti 880 tulemust
-
Ilus mõteIlus mõteFotoessee: Kalmukroonika ehk Sõbrannadega surnuaias
. . . .vist ka. tiinekana teenisin taskuraha teiste haudu hooldades. ühel suvel tegin oma tavapärast ringi aleviäärses surnuaias, kokku oli tolle kalmistu peale umbes 18 hauda, mida tuli korrastada. ka malevalapsed olid. . . . -
Düsentroop – Düsentroop (Trash Can Dance, 2024)
Düsentroobi väljalase on stiilipuhas näide soomeugrilikust hardcore’ist, mis ületab põlvkonnabarjääre. ★★★★☆ Müürileht teeb täna eneseplagiaati: „Alati leiab ka traditsioonilisemat hardcore-punkrokki, mis on muutunud paljude sõnul pisut järsemaks ja agressiivsemaks (Skoone,. . . . -
Vasakult: Prabhu Edouard, Jean-Phi Dary ja Jeff Mills. Foto: Pinelopi Gerasimou / Onassis FoundationVasakult: Prabhu Edouard, Jean-Phi Dary ja Jeff Mills.Muusika lubab avastada kohti, kus me füüsiliselt olla ei saa. Intervjuu Tomorrow Comes The Harvestiga
. . . .mind kokku inimestega, kellega ma formaalse hariduse kaudu poleks kunagi kohtunud. See on kindlasti mu mängustiili mõjutanud ja teistsuguseks vorminud. Mul on olnud mitmeid mentoreid, keda ma pole tegelikult isiklikult. . . . -
Kultuuripealinn 2024 Tartu on värvunud roosaks.Kultuuripealinn 2024 Tartu värvus aasta alguses roosaks.Kas me sellist kultuuripealinna tahtsimegi?
. . . .kultuuripealinna tiitlit. Puudub isegi poliitiline kokkulepe tiitli suunas pürgimiseks. Aga paigas on see, et üheksa aasta pärast saab üks Eesti linn Euroopa kultuuripealinnaks. Just seepärast potsatab Eesti Kirjanike Liidu Tartu. . . . -
Tõukejõud: Raimond Põldmaa
. . . .Skandinaavia riigis müüa 3000 piletit, müüb siin 500. Ägedaim on minu jaoks ilmselt igapäevane kokkupuude muusikatööstusega – muusika on kogu elu mu suur kirg olnud ning olen alati sellisest tööst. . . . -
Kaader filmist âAngieâPÖFF Shortsi selle aasta mässajad
. . . .Coca-Cola Plazas. Iris Peil on lõpetanud Balti Filmi- ja Meediakooli režissööri erialal ning tegelenud filmikunstiga kokku üle kaheksa aasta. Lisaks lavastamisele on ta töötanud nii stsenaristi, kostüümikunstniku kui ka produtsendina. . . . -
Miks ja kuidas kaitsta looduslikke pühapaiku?
. . . .Ott Heinapuu on ajakirja Keel ja Kirjandus kultuuriuuringute ja folkloristika valdkonna toimetaja. Müürilehe ja keskkonnaajaloo keskuse KAJAK koostöös sündinud rubriik toob kokku kaks sageli eraldi eksisteerivat teemat: ajaloo ja keskkonna. . . . -
Surm ja sotsiaalmeedia – mis saab edasi?
. . . .lahkunut sõnadega, mis toovad välja tema parimad isiksuseomadused, kinnitades normi, et surnutest halba ei räägita. Kõik, kes on surmaga kokku puutunud, teavad seda mõnevõrra ebamugavat tunnet, kui sotsiaalne norm justkui. . . . -
Hoida alal aukartust elu ees. Intervjuu Marju Kõivupuuga
. . . .Ukrainasse. Lähiaastatel on ka tehtud rohkelt moel või teisel surmaga seotud lavastusi – mul oli endalgi au aidata kaasa Piret Jaaksi ja Marta Aliide Jakovski etenduse „Lõpp” ettevalmistamisel, mille tarvis. . . . -
Inimene – kas kuuenda väljasuremislaine algataja ja ohver?
. . . .abiga taimed loovad uusi orgaanilisi ühendeid. Taimed seovad omavahel kokku päikeselt saadava energia, atmosfäärist hangitud süsihappegaasi ning maapinnast ammutatud vee ja mineraalained. Valdav osa teistest eluvormidest eksisteerib ainult tänu sellele,. . . . -
Mitte ainult eutanaasiast
. . . .[. . . .] Minu jaoks, kes ma puutun surmaga kokku nii sageli, näis mu oskamatus häbiväärsena.” „Hea surma” eetika 1960ndateks oli meditsiin jõudnud tehnoloogiliselt sinnamaani, et arstidel tekkis vajadus surm ümber defineerida. . . . -
„Ma kardan inimesi nagu tuld!” Intervjuu Mart Kangroga
. . . .on olnud täis selliseid olemuslikke paradokse. Juubel nõuab teatud kokkuvõtteid. Kas oled ka sügavama loomingulise või eksistentsiaalse sisekaemuse läbi teinud? Tänu nüüd ilmuvale raamatule „Põhineb tõestisündinud lugudel. Päriselt-päriselt” (Lugemik kirjastus,. . . .
