Otsingutulemused sõnale: Tom Cottey

Leiti 709 tulemust

  • Unistades maailmalõpust
    Illustratsioon: Andrei Kedrin

    Unistades maailmalõpust

    . . . .tundub, et sellist piiri väga lihtne tõmmata ei olegi. Näiteks võib maailmalõpp pakkuda paradoksaalset, ent paljudele vajalikku kindlustunnet. Teadmine lõpust tekitab väiksemat hirmu kui teadmatus, katastroofiks saab valmistuda. Loomulikult on. . . .
  • Riskiühiskond ja suremise viisid
    Illustratsioon: Vahram Muradyan

    Riskiühiskond ja suremise viisid

    . . . .majanduse, poliitika ja eetikaga – või täpsemalt: nad elavad nendega „püsivas vabaabielus”.” (lk 31) Beck toob näiteks saasteainete piirmäärad, mille puhul on puhtalt poliitiline otsus, kuhu tõmmatakse piir veel lubatud. . . .
  • Andres Maimik: Tunnete poliitika – isepäisus ja trots

    Andres Maimik: Tunnete poliitika – isepäisus ja trots

    . . . .Isepäisus, peenemalt öeldes isiksuse suveräänsus, on romantiline ideaal, millega seista vastu allutamis- või ühetaolistamissurvele. Umbusk ideoloogiate ja võimu suhtes on enamasti eluterve sümptom. Vastandumine süsteemile aitab meil oma identiteeti koos. . . .
  • DJ-ankeet: Micaela Saraceno
    Micaela Saraceno.

    DJ-ankeet: Micaela Saraceno

    . . . .kaasa võetud muusikaga, millega luua narratiiv, mida pean õigeks olukorras edasi anda. Praegusel ajal mängin elektro, techno, EBMi segu. Heli mõttes tõmbab mind sügavus. Breakbeat. Acid. Eredaimad mängumälestused: Minu eredaimad. . . .
  • RSRi välispoliitika memo #13: maailm parima tervise juures
    Illustratsioon: Laura Vilbiks

    RSRi välispoliitika memo #13: maailm parima tervise juures

    . . . .majandushuvisid, mistõttu võiks Washington näitlikult iga kell teemale joone alla tõmmata ning oma kirsade ja laevastikega koju naasta. Populistlikul ja isolatsionismimaiguga ümberorienteerumise retoorikal on seega vähemalt siinmainitud aspektidest tulenevalt tekkimas. . . .
  • Kas kirjanduskriitikast kui aktivismist piisab?
    ,

    Kas kirjanduskriitikast kui aktivismist piisab?

    . . . .„õige” kriitika[3]. Ent kirjanduskriitika eri vormide vahele piirjoonte tõmbamine võib olla ka väga eksplitsiitne. 2019. aastal sai Ants Orase nimelise kriitikaauhinna Tiit Hennoste. Ta eristab oma võidukõnes avatud ja suletud. . . .
  • Madis Vasser: Ei aima me keegi, mis ootab meid ees
    ,

    Madis Vasser: Ei aima me keegi, mis ootab meid ees

    . . . .kokku kukub, on ebarealistlik. Aga loota, et kapitalism muutub jätkusuutlikuks, on veelgi ebarealistlikum. Meil on lähiaastatel harukordne võimalus päriselt käima tõmmata tugevalt jätkusuutlik elukorraldus, millest juba vähemalt pool sajandit on. . . .
  • Wondering O – ? r u  (Heaven’s Trumpet, 2020)

    Wondering O – ? r u (Heaven’s Trumpet, 2020)

    Koroonakarantiini ajal on osutunud populaarseks igasugused kultuuriüritused interneti vahendusel. Wondering O ehk Mihkel Tombergi albumit „? r u” võib käsitleda samuti kui kontserdivõimalust kodus. ★★★★☆ Tundub, nagu kuulajale esineks väljamaa. . . .
  • Kaupo Meieli proosa: Kõne ja sosinad, viin ja rosinad
    Illustratsioon: Liisa Kruusmägi

    Kaupo Meieli proosa: Kõne ja sosinad, viin ja rosinad

    . . . .sirgeks tõmbas. Me olime Valjaga pööningul peidus. Mauno: Miks Valja ei tulnud. Niina: Valja tuleb hiljem. ___ . . . .see oli oluline ja see jääb oluliseks. Ma võin julgelt öelda, et meie,. . . .
  • Andres Maimik: Tunnete poliitika – kadedus

    Andres Maimik: Tunnete poliitika – kadedus

    . . . .jagatud rõõm ja valu lõimivad pikki sõprusi, empaatia, väärikus ja kaastunne annavad meile moraalse kindluse. Samas pole isiklikul ega sotsiaalsel tasandil tugevamat tõuke- ja tõmbejõudu kui viha. Perekonnad rebenevad ülekeevate. . . .
  • Arvustus: See ei ole Paavo Piigi tundepäevik

    Arvustus: See ei ole Paavo Piigi tundepäevik

    . . . .et seda saab üldse kuidagi elusalt lavastada, nii et ei olekski lihtsalt kõnetult piinlik seda vaadatagi. Nüüd kujutan. Olen üldse Paavo puhul täheldanud, millist imekspandavalt toorest tõmmet ta nohiklikkus vastassoos. . . .
  • Tuul ja pajud ehk Perekond 19. sajandist tänapäevani

    Tuul ja pajud ehk Perekond 19. sajandist tänapäevani

    . . . .perekondadest suurema osa põlluharijate omad – kuigi linnad olid juba arvestatavad tõmbekeskused igat masti sisserändajatele, elas enamik inimesi ikkagi maal. Tavajuhul kujutasid majapidamised endast väikseid tootmisüksusi, kus vajaminev toit, rõivastus. . . .
Müürileht