Tutvu värske lehega
Otsingutulemused sõnale: Triin Loosaar
Leiti 180 tulemust
-
USA – välispoliitiline kiskja
. . . .riikidega, kuidas iganes heaks arvab. Trumpi administratsioon on otsustanud selle 19. sajandi jäänuki enda kasuks tööle panna. Kratile pandi hellitavalt nimeks Donroe doktriin, Donaldi järgi, muidugimõista. Pärast Nõukogude Liidu kokkukukkumist. . . . -
Kiirkohting: Triinu Kree
Kuidas on olla 20-aastane 21. sajandi teise veerandi hakul? Mille arvelt leida aega kirjutamiseks? Missugust luulet vajab maailm? Luuletaja Triinu Kree sai n-ö laiemale (kultuuri)avalikkusele tuttavaks õige noorelt, kui ta. . . . -
Pühakoja ja bordelli vahel
. . . .on seevastu ühiskonna vitriin, ülikülluslik Rootsi laud. Numbritest ei moodustu tervikut, nagu ka moodsast infovoolust ei moodustu maailmapilti. Varietee on Instagram enne internetti: pilgud, õhusuudlused, kiire rahuldus. No questions asked. . . . . -
Bassikarkass: Interlüüdi garaažinomaadid
. . . .helisüsteemi ehitamise võludest ja valudest, linnaplaneeringust ja klubikultuurist räägivad Interlüüdi liikmed Allan, Anett, Elisabeth, Katriin ja Roger. Kust tuli arhitektidel idee ehitada maja asemel kõlarid? Osa meist on käinud alternatiivarhitektuuri. . . . -
Müürilehe kultuurikalender detsembris – mitte ainult jõulud
. . . .kirjandusega, kuulata stand-up’i, pillerkaaritada kabareel jne jne jne! Mari-Triin Kirsi „Töölaud” näituselt „Lihtlabased keerulised kiuasjad” Esiteks midagi n-ö hingele. Riho Västriku värske meditatiivne (dok)filmirännak „Kriimsilm, karuott ja rebane. Märkmeid metsast”. . . . -
Arvustus: Eesti novelli valitsevad naised
. . . .põhjust kõneleda pigem jutukirjandusest kui novellidest. Klassikalise struktuuriga novellid on muidugi esindatud, ent näiteks Triinu Kree „Kesköökülm”, mis pälvis novellikonkursi Värske Novell peapreemia, on stseenilise ülesehituse poolest kahtlemata novaatorlik. Arvestades,. . . . -
Foto: Hasan Mrad / IMAGESLIVE / ZUMA Press Wire / ScanpixHaridustöötajate, teadlaste ja kultuuritegelaste avalik kiri Eesti ajakirjandusele: Genotsiid ja näljahäda Gazas vajavad Eesti meedias õiglast kajastamist
. . . .Rattasepp (teadur, Tartu Ülikool) Robert Johnson (muusik) Margaret Tilk (kunstnik-uurija, tudeng) Ott Puumeister (teadur, Tartu Ülikool) Kertu Saul (nooremteadur, EKI) Triinu Tikas (psühholoog, koolitaja) Triin Ulla (nooremlektor, TLÜ) Paul Raud. . . . -
Oma kogukonna ma leidsin peenra vahelt
. . . .puudub visioon ja arusaam linnaaiandusest,” on Maheaia endine juhatuse liige Triin Nõu kriitiline. Kui varem kutsuti kogukonnaaedade eestvedajaid ühise laua taha, et tulevikuplaane arutada, siis sellist kaasamist on Triinu sõnul. . . . -
Täna algab kuuajane lühietenduste festival Tallinn Fringe
. . . .Dan Renwick. Festivali kava täieneb igapäevaselt, praeguseks on 15 erinevas esinemispaigas toimumas 162 etendust. Kodumaistest esinejatest teeb oma soolodebüüdi Rene Paul, balletimaailma saladusi jagab Triinu Upkin. Eriti menukaks on osutunud. . . . -
Suur suve raamatuhoroskoop igale tähemärgile 2025
. . . .tlk Triinu Pakk) võiks sisulistel kaalutlustel kergesti kriminaalromaaniks liigitada, vihjab juba autori nimi, et selle lugemine ei kulge vähemasti kohe n-ö lepase reega, ei, Faulkneri radikaalselt modernistlik stiil nõuab alati. . . . -
Ousmane Sow’ majamuuseum. Skulptor Ousmane Sow (1935–2016) looming illustreerib hästi Senegali ja Prantsusmaa suhete keerukust pärast koloniaalajastu lõppu. Senegalis sündinud Ousmane Sow läks, nagu paljud tema kaasmaalased, Pariisi õppima ja tegi seal kõigepealt karjääri füsioterapeudina. 1980. aastatel hakkas ta looma skulptuure, mis kujutavad mitmeid Aafrika rahvaid – nubasid, maasaisid, suulusid jt. Need omapärases autoritehnikas ja kehalisusele suurt tähelepanu pööravad skulptuurid ühelt poolt võimestavad postkoloniaalseid Aafrika rahvaid, teisalt aga jätkavad koloniaalajastul kinnistunud pilku ja stereotüüpe. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et talle on olnud üheks suureks inspiratsiooniallikaks Leni Riefenstahli fotoseeriad aafriklastest. Mitmed Sow’ tööd tegelevad koloniaalajastu konfliktide ja ülestõusudega ka teistel mandritel, sealhulgas Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Kunstniku majamuuseumis joonistus välja tema loomingu ja selles käsitletud teemade keeruline suhe Prantsusmaaga. Fotod tema tööde eksponeerimisest Prantsusmaal ja Pariisi avalikus ruumis pakuvad ilmselt kinnitust kunstniku rahvusvahelisele mainele ja staatusele nagu ka fotod kohtumistest Prantsusmaa poliitikutega. Samas osutab see ka Sow’ vajalikkusele prantslaste jaoks, kuna ta loomingu tunnustamine võimaldab neil tegeleda oma koloniaalsüüga – ja kohati tundus, et seda vahest küllaltki turvalises raamistikus.Ousmane Sowâ majamuuseum. Skulptor Ousmane Sow (1935â2016) looming illustreerib hästi Senegali ja Prantsusmaa suhete keerukust pärast koloniaalajastu lõppu. Senegalis sündinud Ousmane Sow läks, nagu paljud tema kaasmaalased, Pariisi õppima ja tegi seal kõigepealt karjääri füsioterapeudina. 1980. aastatel hakkas ta looma skulptuure, mis kujutavad mitmeid Aafrika rahvaid â nubasid, maasaisid, suulusid jt. Need omapärases autoritehnikas ja kehalisusele suurt tähelepanu pööravad skulptuurid ühelt poolt võimestavad postkoloniaalseid Aafrika rahvaid, teisalt aga jätkavad koloniaalajastul kinnistunud pilku ja stereotüüpe. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et talle on olnud üheks suureks inspiratsiooniallikaks Leni Riefenstahli fotoseeriad aafriklastest. Mitmed Sowâ tööd tegelevad koloniaalajastu konfliktide ja ülestõusudega ka teistel mandritel, sealhulgas Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Kunstniku majamuuseumis joonistus välja tema loomingu ja selles käsitletud teemade keeruline suhe Prantsusmaaga. Fotod tema tööde eksponeerimisest Prantsusmaal ja Pariisi avalikus ruumis pakuvad ilmselt kinnitust kunstniku rahvusvahelisele mainele ja staatusele nagu ka fotod kohtumistest Prantsusmaa poliitikutega. Samas osutab see ka Sowâ vajalikkusele prantslaste jaoks, kuna ta loomingu tunnustamine võimaldab neil tegeleda oma koloniaalsüüga â ja kohati tundus, et seda vahest küllaltki turvalises raamistikus.Kaasaegne kunst ja käsitöö. Vaateid Aafrikast
. . . .lootust. Triin Metsla on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi nooremteadur ja doktorant. Tema huvideks on õiglased kunstiajaloo kirjutamise viisid, globaalse kaasaegse kunsti võrdsed kujutamismeetodid ja kureerimine. Linda Kaljundi on. . . . -
TASE’25 avamine.Neli vaadet EKA lõputööde näitusele TASE’25
. . . .silmad särama. Neuroteaduse ja psühholoogia abil kunsti uurimine, vaimne jätkusuutlikkus ja kunstitegemise eetika – keerukate protsesside lihtne ja ilus lahtilõikamine on täpselt see, mida praegu vaja läheb. Ka Pille-Triinu Maiste,. . . .
