Vaba Lava teatrimajas asuv Sõltumatu Tantsu Lava avatakse Eesti kaasaegse tantsu retrospektiivprogrammiga „Tants Reloaded”, mis toimub 2.– 23. oktoobrini ja võtab luubi alla unustatud lavastused Eesti kaasaegse tantsu lühikesest ajaloost.

“The Drone of Monk Nestor”. Foto: Nele Aunap

“The Drone of Monk Nestor”. Foto: Nele Aunap

Retrospektiiviga alustab neist kõige uuem, 2011. aastal esietendunud Karl Saksa palju tähelepanu pälvinud lavastus „The Drone of Monk Nestor”.

Nädal hiljem näeb 2006. aastal esietendunud Triin Reemanni lavastust „Hea kuudis”. Samal õhtul linastub ka Taavet Janseni 2002. aastal valminud tantsufilm „Trinitriin”, valiti 2006. aastal parimaks filmiks Reject filmifestivalil Rotterdamis. Triin Reemanni debüütlavastus rühkis omal ajal otsemaid Euroopa lavadele ning seda näidati mitmetel festivalidel nii Eestis kui Aerowaves võrgustiku festivalil Resolution! Suurbritannias The Place teatris. „Hea kuudis” on jõudnud noppida auhindu Saksa festivalilt ning ka Moskvas festivalil Personal Profiles. 8 ja 9.oktoobril on Triin Reemann peale mõningast pausi taas tagasi ja laval.

2005. aastal lavavalgust näinud Raido Mägi „Meelega2” oli tookord jätk sealt, kust Raido „Meelega” esimese osas pooleli jäi. Mägi eelmine töö „Meelega” oli omas hetkes üks Eesti kaasaegse tantsu eredamaid sooloetendusi ja seda esitati üle 30 korra erinevatel festivalidel Eestis, Rootsis, Soomes, Taanis, Saksamaal, Austrias, Prantsusmaal, Šveitsis ning Venemaal, teiste seas Tanz Im August festivalil Berliinis ja ImPuls Tanz festivalil Viinis. Eesti publikul on võimalus seda nüüd pea 10 aastat hiljem Raido enda esituses taas näha.

Neljandal oktoobri nädalal taasetendub Kaja Lindali 2004. aastal valminud „Kiri maalt”, millega Kaja balletimaailmast nüüdistantsu sisenes, pälvides Philip Morrise Tantsuauhinna läbilöögi preemia. „Tants Reloaded” programmi lõpetab pilk tulevikku, kus Külli Roosna ja Kenneth Flak lavastuses „Blood Music” võtavad välja juhtmed ning seovad oma keha külge masinad.

Sõltumatu Tantsu Lava eestvedaja Triinu Aron kommenteerib ettevõtmist: „Vaatamata sellele, et nii mõnigi lavastus tuli üles otsida VHSilt, on tähelepanuväärne fakt, et kõiki töid esitavad täna, 10 aastat hiljem samad tantsijad, lavastuste autorid ise. Seetõttu on lavastus küll sama, aga esitus kindlasti midagi hoopis muud kui omal ajal”.