Tavapärase festivalide välimääraja asemel pakume sel aastal pisikest kultuurikaarti, mis juhatab mitmesuguste põnevate kohtade, sündmuste, maamärkide ja tegevusteni üle Eesti ning kust leiavad uudistamist nii ajaloo-, arhitektuuri-, muusika-, kunsti-, toidu-, looduse- kui ka kõndimishuvilised. Kõige selle kireva kohta, mis sisse ei mahtunud või jäi ehk suisa märkamata, jääme teie vihjeid ootama. Seniks aga kaart ette ja suvi alaku!

Galerii

0 Eesti väikesaarte bingo

Sel suvel tasuks võtta ette nimekiri Eesti väikesaartest, sättida need bingoformaati ning esitada endale väljakutse tõsta jalg nii paljude pinnale kui võimalik. Sihtkohaks võiks olla näiteks Aegna oma militaarajalooga, Piirissaar sealse vanausuliste kultuuriga, Kihnu oma UNESCO-väärilise kultuuripärandiga, Pakri lehmade-pullide-mägiveistega või mõni teine pisisaar – assortii on kirju ja mahukas ning igaühel on oma põnev väike nüanss, rääkimata kohaliku looduse ilust. Sügisel võib teha sõpradega kokkuvõtteid sellest, kellel õnnestus kui palju saari bingoruudustikus maha kriipsutada.

HARJUMAA 

1. Hukkunud lendurite mälestusmärk Ämaris

Ämari lennubaasist umbes kilomeetri kaugusel piiluvad puude varjust lennukitiivad – seal asub isemoodi kalmistu ja mälestusmärk Nõukogude armees teeninud lenduritele. Mitmete lendurite, kelle nimed ja pildid võib lennukitiibadelt leida, põrmud ei puhka siiski Ämaris, vaid saadeti õnnetuste järel hoopis nende kodukohtadesse.

2. Suurupi salarand, Peeter I kaitserajatised ja sireenijaam

Rahvasuus ja Google Mapsis endale Secret Beachi nime külge haakinud Suurupi rannast on saanud pigem avalik saladus, sest kui kasutada ühes fraasis korraga sõnu salajane ja rand, võib üsna kindel olla, et tähelepanuta see koht ei jää. Suurupi pakub oma rannikuala ja liivakivipaljanditega silmailu ning ajaloo- ja militaarhuviliste isu rahuldavad Peeter I merekindluse kaitserajatised. Kindlasti tasuks heita pilk ka sealsele 19. sajandi lõpus püstitatud sireenijaama kompleksile koos viltu vajunud nautofonimasti, sauna, kütuseaida ja sireenihoonega. 

3. Uute mõttemustrite Biotoopia

Suve lõpus, 26.–28. augustil saab teritada vaimu Viinistu Kunstisadamas toimuval Biotoopia konverentsil, mille fookuses on elusolendite vastastikune mõju ja infovahetus ning intellekti ilmingud looduskooslustes. Nõnda toobki sündmus kokku bioloogid, kunstnikud, posthumanistlikud filosoofid ja kultuurianalüütikud, et otsida värskeid koostöövorme kunstide, teaduse ja biosfääri vahel ning valmistada ette pinnast uute mõttemustrite tärkamiseks.

4. Head palverännuteed!

Kuigi hetki enda jaoks peaks võtma aasta ringi, on suvepuhkus eriti hea võimalus iseendale otsa vaadata ning miks mitte teha seda palverännaku kujul koos kõrvalepõikega kohalikku kultuurilukku. Eesti Jaakobitee ehk rahvusvaheline palverännutee, mis suundub Santiago de Compostelasse, on saanud valmis ka interaktiivse kaardina ning viib retkele mööda Eesti kirikuid. Teine kohalik palverännakutee, Pirita kloostri sõprade eestvedamisel valminud marsruut, kulgeb aga Pirita kloostrist Vana-Vastseliinasse, sättides teele mõisaid, kirikuid, muuseume, kalmistuid, rabasid ja muid põnevaid kohti.

5. Jazzkaar

Kevadine Jazzkaar on kolinud suve lõppu ning toimub 23.–29. augustil peamiselt Tallinnas Vabal Laval ja Fotografiskas, kuid mõned kontserdid jõuavad ka Tartusse, Pärnusse ja Viljandisse. Artistidest teevad kaasa ELLIP, Argo Vals, Mart Soo & Florian Walter, Modulshtein, The Motown Sound, Sahra Gure, Tin Men and the Telephone, Jesse Markin jt.

6. SUME

2.–3. juulil toimub Noblessneri sadamalinnakus esimest korda SUME festival, mille kahel laval astub üles rodu kodumaiseid artiste, teiste hulgas Ewert and the Two Dragons, YASMYN, Trad.Attack, Maris Pihlap, jonas.f.k., EiK, Rita Ray, Gram-Of-Fun jpt.

7. GROM

14. augustil toimuv uus alternatiivse kultuuri ja muusika linnafestival GROM lubab muuta Lasnamäe, Tallinna, Eesti ning lähiregiooni kultuurielu mitmekesisemaks ja rikkamaks. Lasnamäe? Jah, GROM ootab teid Lasnamäe kivikõrbe rohelises oaasis Lasnamäe pargis, valgus sätendamas ümbritsevatel paneelmajadel ning teetähisena paistval teletornil. Laval on teiste hulgas viimasel Tallinna kontserdil inimeste arvu piirangu tõttu rohkelt muusikasõpru ukse taha jätnud Shortparis Venemaalt ning oma uut albumit esitleb Tommy Cash.

8. The Dark Side of the Moon

12.–15. augustil klubis HALL toimuv elektroonilise tantsumuusika festival The Dark Side of the Moon pakub kahe siselava ning Suvila välialaga kombinatsiooni lõõgastumisest ja tantsimisest ning kutsub neli päeva vältavale hedonismikuurile. Festivalilt leiab 47 kohalikku esinejat, kes esindavad muu hulgas eesti tantsumuusika eri kogukondi, nagu Plastik, UNI, Smoke Break, Sveta Baar jt. Lisaks on kutsutud külla kaheksa välisesinejat: Adriana Lopez, Bloody Mary, Nicolas Lutz, Laurine, Oscar Mulero, Polar Inertia, Regis, Voiski. 

LÄÄNE-VIRUMAA

9. Viru Folk

Käsmu kaptenikülas seab end 6.–8. augustil sisse traditsiooniline Viru Folk. Juba 13 aastat on festivalil olnud kombeks tutvustada mõne põhjamaise piirkonna või rahva kultuuri ning seekord on fookuses idaslaavlased, sealhulgas nende muusika, filmikunst, toit jpm. Kinnitatud artistide hulgas on näiteks vene mustlastantsu harrastav Romaška ning Kiievi Etno Trio, kelle loomingust kostab iidseid meloodiaid ja laule, mis on leitud ja salvestatud folklooriekspeditsioonidel Ukraina külades, ning Siberi eesti muusikale keskendunud kavaga astuvad üles Tintura & Arno Tamm.

10. Altja kaluriküla

Lahemaa rahvuspargis asuv Altja kaluriküla annab aimu, kuidas käis elu 19. sajandi lõpu ning 20. sajandi alguse rannakülas, mille kohustuslikud osad on taastatud võrgukuurid, pikk külatee, vana rookatusega kõrts ning Suurkivi ehk Titekivi. Kõike seda saab kogeda osana kolmekilomeetrisest matka- ja kultuuriloorajast.

IDA-VIRUMAA

11. Mägede Hääl

Varem Kohtla-Nõmmel Eesti Kaevandusmuuseumis toimunud festival Mägede Hääl vahetab sel aastal tuhamäed vee vastu ning kolib 9.–10. juulil Peipsi äärde Kauksi randa. Esinejatest on praeguseks kinnitatud soome trubaduur Jaakko Eino Kalevi, prantsuse multitalent Oko Ebombo, eesti räppmuusika ristiisa Genka ja DEW8 ning kindel võib olla, et neid tuleb veel!

12. Art Club Ro-Ro

Narva populaarsus on viimastel aastatel tuule tiibadesse saanud ja näib, et linna leiab tee üha rohkem inimesi. Kuigi suurematest maamärkidest, nagu Kreenholmi manufaktuur ja linnus, on raske mööda hiilida, ei tasuks siiski unustada ka väiksemaid peidetud kihistusi, millest üks on Art Club Ro-Ro – kontserdiklubi ja baar, mille lavalauad on pakkunud esimest tiivasirutusvõimalust kohalikele noortele, kuid võõrustanud bände ka mujalt Eestist, naaberriikidest ja maailmast.

13. Station Narva

5.–7. augustil paneb piirilinna kihama neljandat korda toimuv Station Narva. Festivali muusikaprogrammi südameks on sel aastal Narva Muuseum, kuid lisaks on kavas loomeinkubaatoris OBJEKT toimuv ettevõtluskonverents, linnalava kontserdid, muuseumiöö, avalikud vestlused, kunstiprogramm, linna ajalugu ja vaatamisväärsusi tutvustavad tuurid ning kontserdid kultuuriklubis Ro-Ro.

14. Vasknarva

Piiriäärne Vasknarva küla on küll pisike, kuid mahutab oma ruutmeetritele ära pompoosse õigeusu kiriku ja kloostri, ordulinnuse varemed ning kitsa külatee, mida palistavad värvilised eramajad ja lopsakad aiad, unustamata siinkohal vaadet üle Narva jõe Venemaale.

15. Ida-Viru helesinine laguun

Need, kes on külastanud Mägede Häält, on ehk sattunud ka Aidu karjääri. Aidu puhul on tegemist endise pealmaakaevandusega, mille sulgemise järel täitusid endised kaevealad veega, mis näeb kivimite lahustumise ja vee peegeldumise tulemusena välja helesinine. Praegu saabki kogeda sealset inimese ja looduse vahelist põimumist nii matkates, veesporti harrastades kui ka maasturisafaril, kus jagatakse infot nii põlevkivi- kui ka keskkonnateemadel.

16. Narva-Jõesuu kuursaal

Lagunenud hiilguse austajaid ootab Narva-Jõesuus ajalooline juugendstiilis kuursaal, mis on saanud pureda nii tulekahjudest, sõdadest kui ka ajahambast. Hoone kordategemine on takerdunud juriidiliste vaidluste taha, kuid ilmselt õnnestub seda näha tulevikus taas selle parimas vormis. 

TARTUMAA

17. Voronja galerii

Sibulateele sattudes piisab elamuseks juba sealsetest külg külje kõrval asuvatest külakestest läbisõitmisest, kuid patt oleks mitte peatuda, Peipsi õhku sisse hingata ning vanausuliste ja eesti talupoja- ning baltisaksa mõisakultuuri sõlmpunkte lähemalt uurida. Nautida saab aga ka nüüdisaegset kultuuri, mille toob Sibulateele Voronja galerii. Sel suvel tähistab galerii oma kaheksandat hooaega Kaija Põhako-Esko ja Tõnu Esko kureeritud näitusega „Kolmainsus – Teadus. Kunst. Ulme”, mille eesmärk on kombata kunsti kaudu tänapäeva teaduse tehnilisi ja eetilisi piire.

18. Samovarimaja

Tee ja suvi ei kõla küll unistuste kooslusena, kuid Varnja Samovarimaja puhul tasuks teha erand. Samovarimajas räägitakse lugusid teemasina ajaloost, näidatakse uhket samovarikollektsiooni, tehakse selgeks, milline on näiteks kõige väiksem või suurem samovar, ning pakutakse pesuehtsat ivantšaid. Grupiga minnes saab aga osaleda suisa teekultuuri või keedusuhkru valmistamise õpitoas.

19. AmbulARToorium

Peipsi kallast mööda ülespoole liikudes tasub kunstist, fotograafiast ja vanausuliste eluolust huvitujatel külastada Kasepääl asuvat kunstikeskust AmbulARToorium, mis on saanud nime varem samas majas tegutsenud arstipunkti järgi. AmbulARTooriumi perenaine on muide fotograaf Annika Haas.

20. Kavastu jõeparv

Kui tahate saada osa Eesti oma pisikesest Mississippi-kogemusest, siis tasub suunduda Kavastu külla, kus seilab üle Emajõe ainus omalaadne jõeparv. Veel eelmise sajandi 30ndatel polnud Emajõel Tartust kuni Peipsini ühtegi silda ning üle vee pääses peamiselt parvedel. Kohaliku visionääri parun Werner Wulfi eestvedamisel pandi Kavastus parv käima, kuid 80ndatel pistis see allavoolu ajama ning viis hooratta jõepõhja. Parvetraditsioonile puhuti uus elu sisse 90ndatel, kui vana hooratas üles tõsteti, ning uus parv teenindab üle Emajõe soovijaid tänini.

21. Raadi kalmistu

„Õnsa omma ne koolnu, kes Issandan koolwa,” seisab kiri Tartu suurima kalmistu peaväraval Raadil. 2019. aastal valmis Tartu linna Raadi kalmistu „Jalutaja teejuht”, kuhu on märgitud 92 rahvus- ja kultuurilooliselt olulise isiku hauakohad ning kalmistute kabelid koos kalmistute nimede, teede ja väravatega.

22. Luke mõisapark 

Jalutuskäik mõisapargis pole enam ammu ainult sinivereliste lõbu ja kuigi mõisakultuuri jagub Eestis kõikjale, soovitame põigata sel suvel läbi Nõo vallas asuvast Luke mõisapargist ja -kompleksist, mis on teinud väikse rolli ka Rainer Sarneti filmis „November”. Pargis on uhke pärnaallee, tiigid, terrassid ja kärnerimaja ning parki valvavad betoonist lõvikujud. Sobib Jane Austeni ja gooti kirjanduse austajatele, kuid kõigile teistele muidugi ka.

23. Tõravere observatoorium

Kes ihkab piiluda kaugematesse kõrgustesse, võiks võtta kavva külaskäigu Tõravere observatooriumisse. Suuremaid grupiekskursioone sel suvel vastu ei võeta, kuid juuni lõpust pääseb taas suure teleskoobi torni ning alati saab jalutada observatooriumi pargis, kus asuvad päikesekell, väikesed tornid ning päikesesüsteemi makett, kus planeete tähistavad elupuud ja asteroidide vööd suured kivid.

24. Maze

Varem juba väiksemas vormis toimunud elektroonilise muusika festival Maze on otsustanud asja suuremalt ette võtta ning kolib 3. juulil Eesti Rahva Muuseumi Viinakööki ja selle ümbrussesse, kus hakkavad kõlama peamiselt dnb, house ja techno. Kohal on Planeet, Thing, Eisi, Mr. Garfield, Paul Lepasson jpt.

VÕRUMAA

25. Seto Folk

Pärast väikest pausi 2020. aastal on Seto Folk taas valmis 25.–26. juunil Värskas külastajaid võõrustama. Värska laululava ja Seto Talumuuseumi karjakopli vallutavad kaheks päevaks folgiartistid nii meilt kui ka mujalt. Saab kuulata ja laulda kaasa setu leelot, keerutada jalga setu kirmasel, ergutada maitsemeeli setu toiduga ning liituda festivali matkaprogrammiga, mis tutvustab Setumaa loodust. Kirsiks tordil toimub ka populaarseks saanud II Seto Tantsupidu!

26. Värska sadama jalutusrada

Alles eelmisel suvel avatud Värska sadama promenaad ei ole küll pikk, ent on märkimisväärne juba rajale jääva mürkrohelise ja suure torniga Aurora kapteni maja poolest, mille ehitas Balti laevastikus teeninud Ivan Fjodorov ehk Setumaalt pärit Rääsolaane Ivo. Teekonna lõppu tähistab allikas, mille veega on sisse pühitsetud ka uus sadamahoone ja sadamakai.

27. KÕU festival

Võrumaale on festivalile asja ka suve lõpupoole, sest 6.–8. augustil toimub Rõuge vallas Vana-Roosa külas elektroonilise muusika festival KÕU. Kuigi Lõuna-Eesti loodus on juba vaatepilt omaette, ei puudu ka sellelt ürituselt installatsioonid ja valgusmängud ning DJde ja live’ide kõrval lubatakse ka kirikukontserti ja joogat.

PÕLVAMAA

28. Intsikurmu

Pandeemiaaeg on sundinud Intsikurmu festivali juurte juurde naasma ning alustama taas õige hubase väikesearvulise festivaliga, kus muusika, inimesed ja loodus heas mõttes tõesti tunnevad üksteist ning ei liigu masse. Festival toimub 6.–7. augustil juba tuttaval Intsikurmu laululaval Põlvas ning õige pea hakatakse esinejatelt katet kergitama.

PÄRNUMAA

29. Matsalu rahvuspargi külastuskeskus ja Penijõe loodusrada

Matsalu rahvuspargi lõunapiiril Penijõe mõisas asuvas külastuskeskuses on üleval püsinäitus, mis tutvustab Matsalu loodust ja ajalugu. Kui näitus on vaadatud, saab kõik õpitu kaasa võtta ning asuda mööda Penijõe matkarada teele, et kõik need roostikud ja niidud oma silmaga ära näha, või ronida vaatetorni ning otsida kõrgusest merikotkaid, roo-loorkulle või teisi seal pesitsevaid linde.

30. Augustiunetus

Augustiunetus naaseb kaks aastat kestnud loomepuhkuselt ning seab end 13.–15. augustil sisse uues asukohas – peamiselt Pärnu kesklinna jõekaldal, kuid ka mujal linnas – ja uues kuues, vahetades tänavafestivali määratluse linna- ja loomefestivali vastu. Puudust ei tule muusika-, kultuuri- ega maitseelamustest ning boonusena saab ka Pärnut avastada.

SAAREMAA

31. Triigi Filharmoonia

Viis suve tagasi avati Saaremaal Triigi sadamas eksperimentaalne teatri- ja kontserdilava Triigi Filharmoonia, mille eestvedajateks on Hannaliisa Uusma ja Teele Vares. Sel suvel ootavad külastajaid Keiti Vilmsi kalambuurinäitus „Neuroosiaia kuninganna”, Peedu Kassi uue teose esiettekanne, Leslie Da Bassi albumi esitluskontsert, Kinoteatri etendused, Ööülikooli salvestused jpm.

32. Kiipsaare tuletorn

Saaremaa läänerannikul Harilaiul kerkib merest viltune Kiipsaare tuletorn, mida kutsutakse selle kalde tõttu ka Saaremaa Pisa torniks. Majakad on ikka olnud nii esteetiliselt kui ka asukoha poolest filmimeestele, kirjanikele ja kunstnikele inspiratsiooniks ning Kiipsaaret võib näha Sulev Keeduse filmis „Somnambuul”.

HIIUMAA

33. Sõru Saund

29.–31. juulil pakib Hiiumaal oma muusikalise tavaari ja muu meelelahutuse lahti Sõru Saund, rahvasuus tuntud ka kui Inimese Parim Aeg. Saab live-muusikat (nt Jimi Tenor, Valge Tüdruk, Röövel Ööbik, Väike PD) ja DJsid (nt Dima Disk, Katja Adrikova, Triin Niinemets) ning tulemas on ka traditsiooniline spetsiaalide kava (Ivo Linna mängib biitleid, Johanna Tenso Sahara psühhedeeliat, Rhythm Doctor Arthur Russelli, Eiki Nestor džässi, Valner Valme The Future Sound of Londonit jne).

34. Kaibaldi liivik

„Enne kui lähed Saharasse, käi läbi Kaibaldi liivikult,” kõlab tuntud Eesti ütelus. Poolkuukujuline paksu männiku keskel asuv liivik on oma 12 hektariga kodumaa suurim. Tegu pole siiski päris looduse kätetööga – II maailmasõja ajal vormis maa-ala metsapõleng ning hiljem aitas välja kõrbestumisele kaasa selle kasutamine Nõukogude armee tankide harjutusväljakuna.

JÄRVAMAA

35. Kukemuru Ambient

Eksperimentaalsete helide austajaid ootab 18.–19. juunil Järvamaale Väinjärve äärde Kukemuru Ambient. Üheksandat korda toimuval festivalil on seekord esinejaid nii Eestist, Soomest kui ka Rootsist, teiste hulgas Vladislav Delay, 20HZ, Noosa, Elis & Öö Klubi, Jasperino, sorr, Liis Ring, Vongoiva jt. kukemuru.ee

36. Eesti Jalgrattamuuseum

Kõigile jalgrattaentusiastidele (ja neid Müürilehe lugejate hulgas ilmselt jagub) soovitame külaskäiku Väätsal asuvasse Eesti Jalgrattamuuseumi, mis kajastab jalgratta ajalugu Eestis 19. sajandist 90ndateni välja, kuid põhjalikult keskendutakse jalgrataste kuldajale 1920.–1930. aastatel. Muuseumis on väljas üle 140 ajaloolise ratta ning lisaks mitmed esemed ja fotod.

VILJANDIMAA

37. Kondase keskus

Viljandi vanas pastoraadihoones tegutseb juba 2003. aastast Kondase kunstimuuseum, kus on pööratud erilist tähelepanu autsaiderkunstile. Püsinäitusena on seatud muuseumi üles iseõppinud kunstniku Paul Kondase looming, kuid on ka vahetuvaid väljapanekuid, mille ampluaa ulatub klassikalisest maalikunstist arhitektuuri ja kaasaegse kontseptuaalse kunstini. Kuni augusti lõpuni saab Kondases näha Süüriast ja Lätist pärit autsaiderkunstnike Adib Fattali ja Juris Mihelsi töid.   

38. Viljandi folk

Viljandi pärimusmuusika festivali toimumise mastaap ja programm avalikustatakse alles 15. juuniks, kui see lehenumber on juba ilmavalgust näinud, ent lubatakse, et pidu pidamata ei jää ning see toimub 22.–25. juulil. Igatahes tasub paluda folgijumalatel armuline olla ning aeg-ajalt festivali kodulehte külastada.

LÄÄNEMAA

39. Ungru lossi varemed

Teel Haapsalust Rohukülla ei saa vaadata mööda sajandeid Ungern-Sternbergide aadlisuguvõsale kuulunud Ungru lossi varemetest. Neobarokset stiili esindav hoone on jäänud ette nii sõjale kui ka lammutamiskatsetele ning saanud tunda hooletusse jätmist, aga näeb võimas välja ka pärast kõike seda, kuigi kahjuks mitte oma täies hiilguses. Ehitamisel, mis kunagi päris lõpuni ei jõudnudki, võeti eeskujuks Saksamaal asuv Merseburgi loss.

Nadezda Andrejeva on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes on jõudnud maalimisest graafilise disaini ja illustreerimise juurde ning loob lisaks ka väikseid koomiksiraamatuid. (@nadidj)