Kuigi täiskuud saadavad lood libahuntidest ja selle mõjust meie käitumisele, pole seda teaduslikult lõpuni tõestatud. Ometi oleme temast lummatud.

Aastaid tagasi hilisõhtuti raadiotoimetuses töötades hakkasin teatava aja tagant nostalgitsema eri põhjustel kadunud armastusest. Inimesed, kes olid kunagi mulle hinge pugenud ja seal ehk midagi katki teinud, muutusid järsku antikangelastest heroilisteks. Meenutasin vaid häid aegu nendega ja suplesin selles mõrumagusas tundes nii ennastunustavalt, et paaril korral oleksin maganud maha hetke, mil pidin minema otse-eetrisse uudiseid lugema.

Kuna olukord kippus mingi aja tagant korduma, kasvas huvi välja selgitada, millest mul sellised tundelained tekivad. Põhjust ei pidanud kaua ja kaugelt otsima, sest üleloomulikkuse üle mõtiskledes paistis aknast vastu täiskuu. Kas tõepoolest olin üks nendest, kellele ööpäike mõju avaldab? Sellest tõdemusest sai alguse minu kuulembus ning ootusõhin, et täiskuu ilmudes saab taas seda kirjeldatud pehmet eufoorilist tunnet kogeda.

Täiskuu ja müüdid

Täiskuu on oma säravas valguses võluv, öiseid varje luues müstiline ning pimedusega seonduvalt ohtliku maiguga. Inglise keeles on sõna „hull” (lunatic) tuletatud sõnast „lunaarne” (lunar), mis omakorda viitab vanarooma usundis kuujumalannale Lunale. Kuigi Lunat peetakse üldiselt tervenemise, viljakuse, armastuse, kaastunde ja graatsia sümboliks, on tema nimi omistatud millegipärast inimestele, kelle teod viitavad meeltesegadusele. Kiputakse arvama, et täiskuu ajal käituvad inimesed tavalisest mõtlematumalt ja magavad vähem, mille tulemusel kiputakse ka rohkem kuritegusid sooritama. Samuti leiab mütoloogiast loetelu olendeid, kes täiskuu ajal muunduvad või oma peidupaigast välja hiilivad. Tuntuim neist on kindlasti libahunt, keda on kujutatud täiskuuvalgel huntide ulgumiskoori saatel inimesest hundiks muutumas. Tegelikkuses ei ulu aga hundid täiskuu ajal rohkem kui teiste kuufaaside aegu ning vaevalt leiame korteritest või põldudelt alasti inimesi paksema kasuka nimel vähkremas.

Inglise keeles on sõna „hull” (lunatic) tuletatud sõnast „lunaarne” (lunar), mis omakorda viitab vanarooma usundis kuujumalannale Lunale.

Kui täiskuu oleks inimene, oleks tal avaliku elu tegelasena palju tegemist, et enda kohta käivaid kuulujutte kummutada. Samas, inimkond on küll uskunud aastatuhandeid kuu mõjusse inimesele, kuid teaduslikult pole midagi lõpuni tõestatud. Näiteks ERRi uudise pealkirjale „Uuring: kuu mõjutab tugevalt meie und” lisandub artiklis lause: „Ehkki vaatluste käigus muutus just meeste uni kuu kasvufaasi ajal kehvemaks, tuleb seose põhjuslikkust veel täiendavalt kontrollida.” Tõendeid otsides näib, et midagi ei saa lõplikult kinnitada, või keegi lükkab kõik öeldu ümber.

Peamine küsimus, millega teadlased on tegelenud, on täiskuu mõju inimese psüühikale. Teisisõnu, kas kuu ajab inimesed hulluks ehk paneb käituma normidele mittevastaval viisil, sh kuritegusid sooritama. Eric H. Chudler kirjutab oma uurimuses „The power of the full moon. Running on empty?”, kuidas me ise toidame folkloorset uskumust seoses kuu mõjuga. Arstide ja politseinike seas tehtud uuringud näitavad, et nende usk täiskuuga kaasnevasse hullusesse on tugevam sellest, mida näitavad inimeste täiskuuaegsete tegude uurimisel saadud kvantitatiivsed tulemused. Võib isegi öelda, et ka ajalooliselt pole justkui palju muutunud, näiteks 18. sajandi Inglismaal said mõrva eest süüdimõistetud taotleda leebemat karistust, kui tegu toimus täiskuu ajal. Londoni Petlemma psühhiaatriahaigla patsiente köidistati ja piitsutati täiskuufaasis aga ennetava meetmena. 

Üleloomulikesse nähtustesse ja võimetesse uskumine annab meile tunde, et meil on mingigi kontroll ebakindla maailma üle.

Kontroll ebakindla maailma üle

Usk kuu mõjusse on juurdunud tugevalt Lääne popkultuuri – parimaks näiteks on siinkohal juba mainitud (Hollywoodi) libahundid, aga ka taevas ringilendavad nõiad. Eesti muistendites on kirjas, et ohtlik, aga see-eest töökas majaabiline kratt tuleb teha kolmest vanast raagu viheldud saunavihast, need luuavarre ümber siduda, hõõguv süsi südameks panna ja kõige pimedamal ja pilvisemal täiskuu-neljapäeva ööl kolme tee ristil vanakuradiga leping sõlmida.

Vaevalt eestlased enam kratte meisterdavad, kuid mitmed psühholoogid on selgitanud, et üleloomulikesse nähtustesse ja võimetesse uskumine annab meile tunde, et meil on mingigi kontroll ebakindla maailma üle ning suudame situatsioone ette näha või neid mõjutada. See pakub kindlust olukorra endale loogiliseks muutmisel, isegi kui loogikaga pole reaalsuse mõistes palju pistmist. Seetõttu pole ka imestada, et täiskuu on posijate hinnangul parim aeg rituaalide läbiviimiseks, nagu ühel esoteerilisel veebisaidil kirjutatakse: täiskuurituaalid aitavad manifesteerida eesmärke ja ihasid, kuid võivad korraldada kaost, kui võimalust valesti kasutatakse. Täiskuu on tsükli täitumise aeg, mistõttu pole soovituslik midagi uut alustada: projektid, suhted vm. Soovitatakse pidada tänulikkuse päevikut või energia vabastamiseks isegi tantsida.

Nii vanad eestlased kui ka tänapäeva aednikud soovitavad sättida mõned aiatööd täiskuu ajale. Kuna kuu gravitatsiooniline tõmme mõjutab Maa veetaset, on arvatud, et sama mõju võib olla ka taimedele, kuna muld olevat siis niiskem. Kuuvalgus on ju tegelikult päikesevalguse peegeldus, mistõttu see soodustavat ka püsilillede ja sibullilledega tegelemist ning nende aktiivset juurdekasvu.[1]

Juurdekasvust rääkides, on arvatud, et kui kuu suudab mõjutada maailma veetaset, võib see mõjutada ka naiste menstruaaltsüklit, viljakust ning isegi sünnitust. 1950. aastatel põhines näiteks slovaki arsti Eugen Jonase pereplaneerimise mudel kuufaasidel – naisel olevat ovulatsioon selles kuufaasis, kus ta ise sündis. Sealhulgas on arvatud, et täiskuu ajal tulevad lõppfaasis oleval rasedal veed ära. Samas on eestlased ise uskunud, et kui lapse viljastamise ajal kirves voodi alla panna, siis sünnib poiss. No võta sa kinni…

Loomad muutuvad täiskuu ajal aktiivsemaks, mis on seotud valgusega, mida ööpäike Maale heidab.

Täiskuu mõju (inim)loomadele 

Konkreetsemaid tõendeid kuu mõju kohta elusolendite käitumisele on leitud eelkõige mereorganismide puhul. Üks tuntuimaid loodusnähtusi on korallide massiline kudemine Suurel Vallrahul Austraalias, mis toimub kohe pärast täiskuud oktoobrist kuni detsembrini. Triljonid korallid lasevad miljardid munarakud ja sperma merre, mille visuaalne efekt on nii kontrastne, et seda on võimalik isegi kosmosest näha. Loomad muutuvad täiskuu ajal aktiivsemaks, mis on seotud valgusega, mida ööpäike Maale heidab. Metsas, kus valgusreostust ei ole, võib kuuvalgust võrrelda suure taskulambiga pimeduses. Mitmed loomad leiavad niiviisi paremini toitu.

Inimeste puhul jäävad teadlased aga eriarvamusele. Kõik tundub olevat juhuslik, v.a tõsiasi, et naiste keskmise pikkusega menstruaaltsükkel (28 päeva) on küllaltki sünkroonis 29 ja poole päeva pikkuse kuufaaside tsükliga. Isegi juhtumid inimestega, kelle insomnia või mõni muu vaimse tervise häire on täiskuu ajal intensiivistunud, ei ole andnud piisavalt alust, et kinnitada toimet inimkonnale. Teadlased otsivad siiani hüpoteese, mis tõestaksid selgemalt öise päikese mõju meie käitumisele või füsioloogiale.

On, kuidas on, maagilisust ei tasu enda jaoks täielikult ära lämmatada. Võib-olla ruttasin ka ise järeldama, et just täiskuu toob minus esile tugevaid tundeid. Samas, kui see mõte toidab vaimu ja keha eufoorilise kogemusega ega kahjusta kedagi teist, polegi vahet, kui see teadlaste sõnutsi päris ei ole. Meelikõditav on kujutada ette, kuidas mulle kasvab täiskuu aegu selga soe ja pehme kasukas, millega ma külmas talveöös metsa poole jooksen. Püherdan armunult täiskuuvalgel lume peal ja tunnen, kuidas keegi ei saa äranõiutud ja -võlutud naisele pimedas liiga teha. Hingan sisse nostalgiat ja piiritut vabadust, isegi kui see kõik toimub minu peas kodus soojal diivanil.

[1] Kuuaiandus: millise kuufaasi ajal on kasulik taimi istutada ning millal on hea aeg heki pügamiseks või viljapuude lõikamiseks? – Moodne Kodu, 16.09.2023.

Kärt Kelder võtab täiskuu ajal ööpäikesevanne ning magab tavapärasemast sügavamalt.