Tallinnas toimub marss teaduse toetuseks

Laupäeva, 14. aprilli keskpäeval algab EKA uue maja juurest Põhja puiesteel marss Lossi platsile, et meenutada ja rõhutada kvaliteetse kõrghariduse, tõenduspõhiste otsuste ja teaduslike teadmiste olulisust ühiskonnas.

Laupäeva, 14. aprilli keskpäeval algab EKA uue maja juurest Põhja puiesteel marss Lossi platsile, et meenutada ja rõhutada kvaliteetse kõrghariduse, tõenduspõhiste otsuste ja teaduslike teadmiste olulisust ühiskonnas.

Teadusmarss 2017. aasta aprillis Portlandis USAs. Foto: Joe Frazier (CC-by-2.0)

Teadusmarsid toimuvad küll üleilmselt, aga Eestis on üheks teemaks ka mitmendat aastat riikliku teadusrahastuse vähenemine suhtes SKP-sse.

„Minu jaoks on see teadmistepõhise Eesti eest marssimine. Loodan, et inimesed teadvustavad selle tulemusena, et meil läheb teadust vaja. Praegu ei mõelda väga paljude asjade puhul sageli, et tegu on teadussaavutusega. Kasvõi uue tehnikatoote puhul unustatakse eeltöö ja taust koos teadlastega ära. Arvatakse, et selle on üks firma lihtsalt kokku pannud,” ütleb marsi üks korraldajatest, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president ja KBFI vanemteadur Els Heinsalu.

Marsi kaaskorraldaja, Tallinna Tehnikakõrgkooli filosoofialektor Holger Kiik rõhutab, et tegu ei ole protestiüritusega millegi vastu, vaid teaduse ühiskondliku rolli põhjendatud väärtustamise ning sellega seotud piisava rahastamise poolt. „Mõistagi arutatakse neid teemasid konstruktiivselt, põhjendatakse ja otsitakse lahendusi erinevate laudade taga kohtumistel, koosolekutel ja arupidamistel ning laupäevane üritus ei vastandu neile tegevustele kuidagi. Küll aga lisab argumentidele laua taga kaalu see, kui inimesed enda meelsust ka teadusmarsil osaledes näitavad,” ütleb Kiik.

Teadusmarsi lõpp-punktis Lossi platsil peavad kell 13 kõnekoosoleku Anne Kahru, Mailis Reps, Kalle Olli jt ning kell 12:30 toimub samas kohas ka teadusteemaline pereüritus.

Loe lisa teadusmarsi kodulehelt, Facebookist ning teadusmarsi rahvusvaheliselt leheküljelt.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Doktorantuur kui must auk
Irina Rudik. Foto: erakogu
Irina Rudik.
8 min

Doktorantuur kui must auk

Ülikoolid ei suuda doktorikraadi omandanud humanitaaridele tihtipeale kindlat töökohta pakkuda, kirjutab Irina Rudik Feministeeriumis.
Võitlus Poola abordikeelu vastu
„Pole naist, pole riiki,” kõlab sõnum abordikeelu vastu protesteerija plakatil Poolas. Foto: Flickri kasutaja Iga Lubczańska (CC BY 2.0)
„Pole naist, pole riiki,” kõlab sõnum abordikeelu vastu protesteerija plakatil Poolas.
8 min

Võitlus Poola abordikeelu vastu

Egert Rünne vestleb Eesti Inimõiguste Keskuse veebilehel ilmunud intervjuus Aleksandra Reczuchiga Poola abordikeelu tagamaadest ning vastuhakust. Aleksandra on antropoloog ja sotsiaalvaldkonna uurija, kes õpib praegu Poola Teaduste Akadeemias doktoriõppes, kus ta kirjutab konservatiivide ja liberaalide käitumisnormidest ning -mudelitest põgenikekriisi kontekstis.
Abiturient: EKRE poliitika alustaladeks on trollimine, populism ja absurditeater
Laura-Marleene Jefimov. Foto: erakogu
Laura-Marleene Jefimov.
8 min

Abiturient: EKRE poliitika alustaladeks on trollimine, populism ja absurditeater

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond paistab avalikus mõtteruumis silma peamiselt agressiivsete sõnavõttude ning äärmuslike vaadete poolest, mis pole ainuüksi emotsionaalsed ja hinnangulised, vaid eiravad ka teaduspõhisust.
Müürileht