Täna algav Arvamusfestival õpetab arutlevat demokraatiat

Täna saab alguse järjekorras kolmas Arvamusfestival, mis toob Paidesse kokku erinevate elualade arvamusliidrid rääkima ühiskonna valupunktidest ja tulevikusuundadest. Kahepäevasel sündmusel võetakse vaatluse alla nii kodused kui rahvusvahelised teemad, arutletakse lõimumise ja pagulasküsimuste üle, aga räägitakse ka laiemalt sellest, milline on hea elukeskkond.

Täna saab alguse järjekorras kolmas Arvamusfestival, mis toob Paidesse kokku erinevate elualade arvamusliidrid rääkima ühiskonna valupunktidest ja tulevikusuundadest. Kahepäevasel sündmusel võetakse vaatluse alla nii kodused kui rahvusvahelised teemad, arutletakse lõimumise ja pagulasküsimuste üle, aga räägitakse ka laiemalt sellest, milline on hea elukeskkond.

Vestlusring „Y-generatsioon ja väärtus” mullusel Arvamusfestivalil. Foto: Piia Ruber

Vestlusring „Y-generatsioon ja väärtus” mullusel Arvamusfestivalil. Foto: Piia Ruber

Tänavuse Arvamusfestivali väärtuste ala korraldaja ja kõnejuht politoloog Krõõt Filippov toob välja valitsuse ja rahva koostöö klišeeliku paradoksi: „Meie tänases valitsuskommunikatsioonis rõhutatakse koostöö ja meeskonnamängu olulisust, kuid ometi näitavad kooseluseadus, aktsiisitõus ja pagulasteemad (ja seda loetelu võib jätkata) seda, et neid teemasid pole kodanikega selgelt läbi arutatud. Kuidas on ühteaegu võimalik ühiskonna niivõrd tugev polariseerumine ning Arvamusfestivali kui laiahaardelise argumenteerimise ja mõistmise osalusprojekti toimumine?”

Ta jätkab: „Millest on puudu poliitika kujundamises, elluviimises ja strateegiatesse uppunud avalikus sektoris ehk mida on poliitikutel ja ametnikel Arvamusfestivalist õppida? Ehk seda, et ühiskonnal on juba ammu enne tänavust festivali indu võtta lauale erinevad teemad ja neid tõesti inimlikult nagu sõber sõbraga, tuttav tuttavaga rahulikult rääkides arutleda, analüüsida, vaagida probleemide erinevaid aspekte, neid kaardistada ja kuulata teist inimest hoolimata tema ametikohast ja ühiskondlikust positsioonist.”

Viidates Eriksenile ja Weigårdile toob Krõõt Filippov välja festivali eeskujuliku koostöömudeli – deliberatiivse demokraatia ehk arutleva demokraatia: „Viimane tähendab argumenteeritud ja ausat mõttevahetust, kus kõigil osapooltel on võimalus oma seisukohtade välja ütlemiseks ja kaitsmiseks. Eesmärk pole siin oma seisukoha läbisurumine, vaid ratsionaalne mõttevahetus ja parima lahenduse väljaselgitamine.”

Ta võtab oma mõtteavalduse kokku järgmiselt: „Arvamusfestival on üks intellektuaalne võimalus tulla „lõksudest välja”. Sedapuhku mõtlemist ja argumenteerimist ehk mõistmist puudutavatest lõksudest. Seda ongi Eesti ühiskonnal sisemiseks koostööks vaja.”

Arvamusfestivali kavaga saab tutvuda siin.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Sirp ja Müürileht ühendavad Arvamusfestivaliks jõud
1 min

Sirp ja Müürileht ühendavad Arvamusfestivaliks jõud

Eesti arvamuskultuuri Mekaks on kujunemas Paide ning arvamusliidrite, kolumnistide, anonüümsete kommentaatorite, mõtlejate, aja- ja muidu kirjanike palverännak sinna toimub 15. ja 16. augustil. Siis leiab aset järjekorras teine Arvamusfestival ning esmakordselt on seal kohal ka Müürileht.
Millest mõtleb igrek?
Foto: Piia Ruber
5 min

Millest mõtleb igrek?

Kokkuvõte arvamusfestivali vestlusringist teemal „Y-generatsioon ja väärtus”.
Y-generatsioon – kadunud põlvkond poliitikas?
Igrekid: idealistlikud, liberaalsed, avatud ja innovatsioonimeelsed; pidetud, süvenemispuudulikud, sihitud. Illustratsioon: Toom Tragel
Illustratsioon: Toom Tragel
12 min

Y-generatsioon – kadunud põlvkond poliitikas?

Vabas Eestis või vabadust lubavate tuulte käes sündinud põlvkonda on iseloomustatud idealistliku, liberaalse, avatud ja innovatsioonimeelsena. Teiselt poolt on välja toodud nende fragmenteeritust, pidetust, süvenemispuudulikkust, ülbet äravalitustunnet ja sihitust. Nii Eesti kui ka terve Euroopa poliitikas peegeldab seda konflikti passiivsus poliitika…
Müürileht