Täna esietendub Karl Saksa soololavastus „Seisund ja disain”

Täna, 21. oktoobril tuleb Karl Saks Kanuti Gildi SAALis üle viie aasta uuesti üksi lavale, esitades kohtusaali hierarhiatest tõukuvat „Seisundit ja disaini”.


Täna, 21. oktoobril tuleb Karl Saks Kanuti Gildi SAALis üle viie aasta uuesti üksi lavale, esitades kohtusaali hierarhiatest tõukuvat „Seisundit ja disaini”.

Karl Saks. Foto: Jana Solom

Karl Saks. Foto: Jana Solom

Täidesaatvat võimu ja kahtlusaluseid esitavad arhetüübid, asitõenditeks on elemendid ja artefaktid ning tunnistajapingis istub ehmunud kunstnik. Lahenduse leidmiseks võetakse kasutusele paragrahvid rituaalidest ja arhiiv surnute ülestunnistustest. Väiteid ja vastuväiteid vahendavad seaduslik füüsiline hierarhia ja häbitu formaalne koreograafia.

Karl Saks on vabakutseline koreograaf ja tantsija. Ta on lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia, on ennast täiendanud Inglismaal Chesteri Ülikoolis ning osalenud erinevates meistriklassides Portugalis, Islandil, Saksamaal ja Austrias. Hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemia uusmeedia magistriprogrammis, ja tegeleb heliloomega Cubus Larviku kaitsva müüri taga. Kunstniku teine ning eelmine soolo-töö „The Drone of Monk Nestor” etendus 2011. aastal Kanuti Gildi SAALis Sõltumatu Tantsu Lava produktsioonina. Pärast seda on Karl osalenud erinevates koostöö-projektides nii Eestis kui välismaal. Viimasena osales ta Maroko koreograafi Radouan Mriziga lavastuses „3600”.

Karl Saks selgitab, miks otsustas lavastust vormistada juriidilise võtme kaudu: „Kohturuumi hierarhia tähendab siinkohal mälulisust indiviidi peas, seda kuidas ta konstrueerib mälu läbi selle. Oluline on see, kuidas see hierarhia paneb meid otsustama, tagasi lükkama ja siis kinnitama. Üritad meenutada, aru saada, kas su mälestus on tõene või mitte. See sama süsteem toimub inimese peas koguaeg, see on seotud moraali, eetika, filosoofia ja mäluga. Need on mehhanisimid, kus kohturuum lõppeb pea sees. „Seisund ja disain” tegeleb keha ja mälu koreograafiaga.”

Loe lavastuse kohta lisa ja vaata järgmiste etenduste kuupäevi Kanuti Gildi SAALi kodulehelt.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Kuidas pilte mitte seletada
6 min

Kuidas pilte mitte seletada

Käesolev artikkel on vastus Liisi Aibeli arvustusele „Kuidas seletada surnud pilte iseendale” Von Krahli lavastusest „Oh My God” (ilmunud Teatriteaduse Üliõpilaste Looži blogis 15. novembril) ning mitmele teisele arvustusele samast lavastusest, mis leiavad, et kogetu oli igav või segane.
Päikesepimestus ja müravaikus
Hendrik Kaljujärv ja Karl Saks.
6 min

Päikesepimestus ja müravaikus

„Santa Muerte and the Sun” on kahe sõbra, Karl Saksa ja Hendrik Kaljujärve lavastus, mis kõnetab oma tumedusega.
Unenäolise piirialal
Raho Aadla. Foto: Jana Solom
Raho Aadla.

Unenäolise piirialal

Tundub, et Tallinna kultuurimaastiku kohal hõljub hetkel tavalisus ja olmelisus, aga ka nende nihestamine või transformeerimine ning piiride ja tähenduste mõtestamine. Luise tänava korterist võib leida performance-/tantsulavastuse „Olmeulmad“, milles pealtnäha tava- ja igapäevane moondub aegamisi ümber unenäoliseks.
Müürileht