Tänavune Üle Heli festival muudab ajataju

19.–22. oktoobril toimub Tallinnas helikunsti- ja muusikafestival Üle Heli 2023. Alates 2015. aastast toimuv festival keskendub žanrimääratluste asemel muusika ja heli tähenduslikkusele ning seostele teiste kunstivaldkondadega. Tänavuse aasta festivali teemafookuseks on „ajanihe”, mille kaudu vaadeldakse heli võimet muuta ajataju.


19.–22. oktoobril toimub Tallinnas helikunsti- ja muusikafestival Üle Heli 2023. Alates 2015. aastast toimuv festival keskendub žanrimääratluste asemel muusika ja heli tähenduslikkusele ning seostele teiste kunstivaldkondadega. Tänavuse aasta festivali teemafookuseks on „ajanihe”, mille kaudu vaadeldakse heli võimet muuta ajataju.

Pablo Sanz. Foto: Silvia Jánošková

19. oktoobril Kanuti Gildi SAALis toimuval avakontserdil „Sfääriline õhtu” kohtub akustiline nüüdismuusika elektrooniliste helide ja visuaalkunstiga. Peaesinejaks on rahvusvaheliselt aktiivseim Eesti nüüdismuusikakollektiiv Tallinna Uue Muusika Ansambel (Koosseis: flöödimängija Mari-Liis Vind, Helena Tuuling klarnetil, Toomas Hendrik Ellervee viiulil, tšellist Paul-Gunnar Loorand, Talvi Hunt klahvpillidel ja dirigent Arash Yazdani), kellele on kirjutanud uued teosed Liisa Hirsch, Einikke Lepik ja Malle Maltis. Lisaks on kavas ka Aleksander Gabryse ja Alexander Schuberti teosed. Õhtu teises osas esitlevad Sander Saarmets ja saksa visuaalkunstnik Liudmila Sierwerski oma uut kava „ORchard”.

Üle Heli festival on läbi aastate tegelenud ruumilise heli ja muusikaga. Kui seni on kasutatud projekti- ja kohaspetsiifilisi kõlarilahendusi, siis sel aastal ehitatakse kolmeks päevaks Elektroni kunstisaalis koostöös Hans-Gunter Lock’iga ambisoonilises formaadis muusika esitamist võimaldav kalibreeritud 23-kanali süsteem. Kuna muusika loomise tehnikad sellisele süsteemile on alles kujunemas, võimaldab festival nende eksperimentidega tutvuda. Ambisooniline helisüsteem meenutab oma korrapärase struktuuriga kristalli ja tekitab kuulamisel selle sees olemise tunde, millest tulenevalt kannab kolmepäevane eriprogramm nimetust „Kristallofoonia”. Programm koosneb neljast osast: sisenemine (20.10), klubiõhtu 3D muusikaga (21.10), immersiivne pühapäev (22.10) ja väljumine (23.10). Prorgammis on kontserdid (Hans Gunter Lock, Pablo Sanz, Forces, Mihkel Tomberg jt), fixed media lood  ja kureeritud kuulamissessioonid. Sellesse programmi kuulub ka festivali lõpetav Martin Reckeri kureeritud sessioon ZiMMT-iga (Zentrum für immersive Medienkunst, Musik und Technologie) seotud artistide loomingu põhjal. Immersiivsel pühapäeval toimub ka Otto Iivari helide liikumist sügavuti tutvustav loeng „Weightless – Composing Moving Sound”.

20. oktoobril Telliskivi Loomelinnaku Rohelises Saalis toimuval Üle Heli klubiööl „1ÖÖ%” viivad rännakule klubimuusika äärealadele Several Symptoms (kassetiesitlus), Shapednoise, Wondering O, Forces, Maarja Nuut oma klubilise teknokavaga ja DJ Ellen Vene.

21. oktoobri kontsertõhtut „Heliportatsioon” Mustpeade maja keldrisaalis iseloomustab helide variatsiooni- ja nüansirohkus alates metsikutest inimhäältest, erinevate akustiliste instrumentide ja heliobjektide kõladest kuni digitaalsete helide ja väljasalvestusteni. Esinevad Patrick McGinley (EE/US), Tahereh Nourani (AT/IR), eleOnora („tuuljamuud” kassetiesitlus), Tarmo Johannes ja Eva Mitreikina. Heliporteerumist toetab tekstilisel tasandil ka Andrus Laansalu ja Maria Hansari raamatuinstallatsioon „Portaal (Ajanihke eri)”.

22. oktoobril on kavas Kino Sõpruse Kai saalis ka helikesksete lühifilmide õhtu „Ajameelsed filmid”, mille tuumiku moodustavad EMTA audiovisuaalse õppesuuna õpilaste (Kenneth Flak, Uku Õunapuu, Rebeca Žukovitš, Hele-Mai Vettik, Artjom Jurov) filmide esilinastused.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Arvustus: Nüüdismuusika industriaalses idüllis
Fotograaf Teet Raik, Ratestuudio, ratestuudio@gmail.com
Fotod: Teet Raik
5 min

Arvustus: Nüüdismuusika industriaalses idüllis

Küll on hea, et lõpuks ometi on järjest enam hakatud nüüdis- ja süvamuusikat harjumuspärastest viksidest ja viisakatest kontserdisaalidest välja tooma. Sestap tulebki kohe alustuseks teha kummardus ERSO kontserdisarjale „Audiospaa”, mis viib kuulajaid hilisõhtustele rännakutele mitte ainult muusika, vaid ka kohavaliku mõttes.
Jää vait ja tantsi! 30 aastat Eesti DJ-kultuuri
69 min

Jää vait ja tantsi! 30 aastat Eesti DJ-kultuuri

Kes on need inimesed, kes end vaimude tunnil tööle sätivad, käe otsas 30-kilone plaadikohver või taskus mälupulk? Kellele kuuluvad need higised näpud, millel on nuppe keerates üks ja ainus missioon: pakkida ruumitäis inimesi öisesse laeva, mida dopamiinikärestikku mööda ülesvoolu juhtida.
Kuidas varastada muusikateost?
ERSO kontserdi „Stereo Is King!” proov techno-klubis HALL. Foto: Ken Mürk / ERR / Scanpix
ERSO kontserdi „Stereo Is King!” proov techno-klubis HALL.
7 min

Kuidas varastada muusikateost?

Kuigi eristused stiilide vahel on praegusel ajal üha enam kuhtumas, jookseb levi- ja nüüdismuusika vahelt endiselt läbi nähtav niit. Kas üks muusika saab olla rohkem muusika kui teine?
Müürileht