Kumus avanev Urmas Lüüsi näitus on sissevaade Eesti kodanluse sünnihetke.
4. oktoobrist on Kumu kunstimuuseumis avatud näitus „Härra N-i elu ja surm. Urmas Lüüsi kodanlikud ruumid“. Näitus viib külastaja fiktiivse härra N-i majamuuseumisse, jutustades arvukates lavastatud ruumides Lüüsi uute objektide ning muuseumide varaaitadest ammutatud tööde abiga kodanluse sünnist Eestis 1920. ja 1930. aastatel.
Näitus „Härra N-i elu ja surm“ ei ole dokumentaalne uurimus, vaid põhineb assotsiatsioonidel, väljamõeldistel ning kujutlustel. Millised olid kodanlase ihad ja mõtted, allasurutud tungid ja hiilivad hirmud? Mis oli härra N-il südamel? Millest sai ta vabaks ja mis teda kammitses?
„Kui Kumu mulle selle võimaluse andis, võtsin oma lähtepositsiooniks mind kaua piinanud küsimuse „Kuidas tulla toime vabadusega?“,“ ütleb Urmas Lüüs. „Meenus Tammsaare sedastus „Tõe ja õiguse“ kolmandas osas: „Vabadus on see imelik taim, mis sööb iseenda…““
Urmas Lüüs (snd 1987) on Tallinnas tegutsev visuaalkunstnik, kes on õppinud sepakunsti ning loonud suuremõõtmelisi installatsioone ja lavastusi. Tema isikunäitused on sageli olnud jutustava koega, luues ruumilisi keskkondi, kus justkui keegi on elanud, olnud, käinud. Lisaks Lüüsi enda loodud objektidele on näitusele kaasatud kunsti, mööblit ja tarbeesemeid erinevatest Eesti muuseumidest ning erakogudest.
Näitusel on väljas Eduard Wiiralti, Johannes Mülberi, Oskar Kallise, August Weizenbergi, Erna Kreischmanni, Hando Mugasto, Endel Kõksi, Amandus Adamsoni ja mitmete teiste kunstnike teosed.
Näituse kuraator on Eero Epner, valguskunstnik Oliver Kulpsoo, helikunstnik Lauri Lest, koordinaator Magdaleena Maasik ja graafiline disainer Ott Metusala.
Näitusega kaasnevad publiku- ja haridusprogrammid: laupäeval, 5. oktoobril toimub näituse avaprogramm, mille raames leiab kell 15 aset kunstnik Urmas Lüüsi ja kuraator Eero Epneri ekskursioon näitusel. Samal päeval kell 16 toimub ka kunstnikuvestlus Urmas Lüüsiga. Näitus „Härra N-i elu ja surm. Urmas Lüüsi kodanlikud ruumid“ on Kumu 3. korrusel avatud kuni 16. veebruarini 2025.
