Homme, 30. septembri õhtul kell 19 toimub Vaal galeriis Laura Põllu ja Piret Karro näituse „Ajan nahka” luuleõhtu, kus oma loomingut esitavad Sveta Grigorjeva, Triin Tasuja ja Piret Karro.

Vasakult: Sveta Grigorjeva, Triin Tasuja, Piret Karro. Kollaaž: Laura Põld

Näitusel „Ajan nahka”, kus on põimitud visuaalkunstniku praktika ja sõnaga töötava autori looming, küsitakse elupaikade ja kooselu-konstellatsioonide ning kultuuriinimeste ellujäämisstrateegiate kohta. Kuidas leida kodutunnet, kui oled pidevalt transiidis, kuidas navigeerida loomevaldkonna töötajatele ette nähtud rahastussüsteemide rägastikus, kui on vaja lihtsalt üür makstud saada, ning kuidas selle keskel jääda endaks, inimeseks, naiseks. Need teemad on praegu kollektiivselt aktuaalsed nii kunstis kui ka kirjanduses ning eri valdkondade loojad tunnevad üksteises ära saatusekaaslasi. Nii tulevadki näitusele lisakihte andma ja dialoogiplatvormi avama luuletajad, kelle looming kõnetab „Ajan nahka” teemasid.

Sveta Grigorjeva on Eesti lavastaja, koreograaf, tantsija ja luuletaja, kelle loomingut iseloomustab ekspressiivsus, poliitiline positsioneerumine ja taltsutamatuse kultiveerimine.

Triin Tasuja ütleb enda kohta, et transiidisolek on tema jaoks pidev seisund – inimesed on sihtkohad, verstapostid, viidad ja märgid, mille järgi oma epohhides ja narratiivides ringi liikuda. Kuhugi kohale jõuda tähendab midagi või kedagi – või midagi kelleski ära tunda, mõista korraga nii mõistuse kui hingega. See on reisimine, mis on füüsilistest piiridest niikuinii paratamatum. Mingit turvatunnet ei ole olemas peale meie endi mõtte sellest. Üle piiri saab minna ka suletud ruumis.

Piret Karro tekstid on otsekohesed ja annavad edasi Ida-Euroopa realismi. Ta kirjutab rõhukas-reljeefses vabavärsis intiimsusest ja vägivallast ning keha ja ruumi suhetest, sh trajektooril Tallinn – Berliin – Budapest. Luulesse jõuavad need tunded, stseenid ja soovid, mida loogilised põimlaused ei väljenda.

Üritus Facebookis.