Parim avangard võiks olla nagu maailma loomine. Nagu muusikat ei oleks, inimesi ei oleks, maa ja taevas on mingi üks puder kõik ja me alles hakkame ette kujutama, kuidas võiks näha välja kuu ja tähed ning kõlada ookean.

★★★★★

Tänapäeva eksperimentaalsed elektroonikud astuvad sealt hõljumist sammu edasi ning manavad ennast ja meid tehisintellektuaalsesse keskkonda. Kui lihtne on end kujutleda robotiks, kui keeruline kaotada keha, nii füüsiline kui ka tehisfüüsiline.

Kokkuvõttes pole vahet, kus kere, karkass, koorem; aeg-ajalt ihkab hing sirutada kämmalt välja ja haarata kinni pilkasest ööst, kus suplevad mineviku ja tuleviku vaimude aistingud. Põrgusse argielu! Viha on off, aeg seisab välgukiirusel, mõistus on järgmisel levelil, silmad pärani kinni, kesköine päike paistab otse ajju.

Viis tundi hiljem. Mälu instituut rammib sisse. Valentina… 1989… Eesti essa CD. London, Kiiev. Lasnamjau. Faktid tulevad, purunevad… Kauplus Aasia. Diiva kosmosest, hõlst. Hämar baar. Kosmose kodustamine. Hoia mu käsitööõlut. Õlut sellisel hetkel, jeerum? Aitäh, Valentina, isiklikult. Linn on välja lülitatud.

[…] Muusikakriitik võtab sõna: Valentina Goncharova on Eesti (NSV, Vabariigi) parimini hoitud muusikaline saladus, kelle klassikalise muusika taust on põimunud eri eluetappidel läbi eksperimentaalse kammermuusika, improvisatsioonilise nüüdismuusika, põrandaaluse rock’i ja free jazz’iga, tulemuseks heliline vabadus, kus elektrit täis viiulireisid ja elektroakustilised maalingud helisevad, liuglevad, libisevad eest ambientsetel ulmemaastikel ning vastuvõtlik kuulaja võib sattuda hüpnoosi alla.

Head ööd!