Värskes Müürilehes: intervjuu politoloog Ott Lumiga

Nende valimiste eel on alati uue ja huvitava otsingul Müürileht lähenenud samast printsiibist lähenevatele valimistele. Kas meil on mingit muutust oodata ja kes seda esindavad? Poliitteemaliste intervjuude prelüüdina ilmub Müürilehe veebruarinumbris pikk usutlus politoloog Ott Lumiga, kes räägib sellest, mida tulevastelt poliitilistelt liidritelt võiks oodata ja mida meile muutuste pähe seni on pakutud.


Nende valimiste eel on alati uue ja huvitava otsingul Müürileht lähenenud samast printsiibist lähenevatele valimistele. Kas meil on mingit muutust oodata ja kes seda esindavad? Poliitteemaliste intervjuude prelüüdina ilmub Müürilehe veebruarinumbris pikk usutlus politoloog Ott Lumiga, kes räägib sellest, mida tulevastelt poliitilistelt liidritelt võiks oodata ja mida meile muutuste pähe seni on pakutud.

Res Publica ridades ka parlamendi õhku nuusutanud Ott Lumi tõdeb, et Eesti poliitika jõujooned pole nelja aasta jooksul palju muutunud, kuigi kaanenäod mitme erakonna eesotsas on vahetunud. „Parteisüsteemid taastoodavad suhteliselt sarnast eliiti, sõltumata sellest, mis on inimese sünniaasta,” nendib Lumi. Tõeline põlvkonnavahetus eeldaks laiemat väärtusnihet, kinnikiilunud poliitikate avamist ja vanadest antipaatiatest loobumist.

Lumi hinnangul ei sammu poliitiline eliit teiste ühiskonnagruppidega enam ühte jalga. „Poliitsektoris ei ole näha siirast kaasaminekut ühiskonnas leiduvate reformimeeleoludega,“ leiab Lumi. Põhjus: ametnikega käsikäes töötades on erakonnad võtnud omaks tasa ja targu mentaliteedi. Nii on liberaalne Reformierakond muutunud üha konservatiivsemaks ja ka vasaktiival pole kerkinud esile uut jõudu. Kui uued parteid on reeglina nõrgad, siis neli suurerakonda taastoodavad kulunud vastandusi. Lumi nõuanne poliitikutele on lihtne: „Ühiskond vajab, et poliitikutel oleks piisavalt võimekust ja suutlikkust lükata teatud endiseaegsed dogmad kõrvale ja alustada puhtalt lehelt.”

Intervjuud Ott Lumiga loe Müürilehe veebruarinumbrist.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Murtud südamega Šotimaa
Šotlased 18. septembril Glasgows George’i väljakul referendumi tulemusi ootamas. Fotod: Ruudu Ulas
5 min

Murtud südamega Šotimaa

Sellest sügisest Glasgow’ ülikoolis kaasaegse kirjanduse ja kultuuriteooria magistriks õppiv Eret Talviste kirjutab 18. septembril toimunud Šotimaa iseseisvusreferendumi tulemuste avalikustamisele vahetult järgnenud meeleoludest tema kodulinnas ja Ühendkuningriigi meediakanaleis.
Infokorilaste pikk paastunädal
18 min

Infokorilaste pikk paastunädal

Nädal aega eemal sotsiaalmeediast, kvaliteetajakirjandusest, Sirbist ja Müürilehest. Saatsime neli noort inimest seitsmeks päevaks infodieedile ja lasime Saagimil, munitsipaalmeedial ja näosaatel neid mõjutada. Otsisime vastust küsimusele, kuivõrd vormib ümbritsev infoväli meie reaalsust.
Eufemismid, mis kõlavad tuttavalt
12 min

Eufemismid, mis kõlavad tuttavalt

Möödunud nädalal kerkis sotsiaalmeedias üles arutelu riikliku psühholoogilise kaitse vajalikkuse teemal, mille jätkuks avaldame vabamõtleja Tarmo Jüristo Memokraadis ilmunud pöördumise Ilmar Raagile, kes kõnealusel alal hiljuti valitsuse kommunikatsioonibüroos ametisse astus.
Müürileht