Vene kirjanik ja filosoof Mihhail Veller tuleb Prima Vistale

Tartu kirjandusfestivali Prima Vista külastab hinnatud vene kirjanik Mihhail Veller. Veller esineb 8. mail Tartu Ülikoolis loenguga „Inimkonna mõte ja funktsioon universumi evolutsioonis” („Смысл и функция человечества в эволюции Вселенной”), kus tema vestlusparteriks on kirjanik Hannes Varblane.


Tartu kirjandusfestivali Prima Vista külastab hinnatud vene kirjanik Mihhail Veller. Veller esineb 8. mail Tartu Ülikoolis loenguga „Inimkonna mõte ja funktsioon universumi evolutsioonis” („Смысл и функция человечества в эволюции Вселенной”), kus tema vestlusparteriks on kirjanik Hannes Varblane.

Mihhail Velleri „Ühesõiduhobu”.

Mihhail Velleri „Ühesõiduhobu”.

Mihhail Veller on palavalt armastatud vene kirjanik, filosoof ja publitsist, kes elab Moskvas. Prima Vista 2011. aasta aukülaline Dmitri Bõkov on Velleri kohta öelnud, et hea riim nimele „Veller” on „bestseller”, viidates sellega, et kirjaniku raamatud on Venemaal väga populaarsed ja ilmuvad lausa hiigeltiraažides. Lugejate erilise poolehoiu on pälvinud Velleri romaan „Majori Zvjagini seiklused” (1991). Tema jutukogu „Nevski prospekti legendid” (1993), mis on tõlgitud ka eesti keelde, on aga peetud viimaste aastate kõige naljakamaks venekeelseks raamatuks.

Mihhail Veller sündis 1948. aastal Ukrainas, kuid oma lapsepõlve veetis ta Siberis. 1972. aastal lõpetas ta Leningradi Riikliku Ülikooli vene filoloogia erialal. Just ülikooli seinalehes ilmus ka tema esimene kirjatükk. Velleri humoorikad lood nägid laiemat trükimusta aga 1978. aastal Leningradi ajalehtedes. Tema esimene jutustuste raamat „Tahan olla kojamees” ilmus veidi hiljem, 1983. aastal ning sai kohe ka kiitva kirjanduskriitika osaliseks. Seda tänu romaani stiili paindlikkusele, täpsusele ning ootamatutele süžeepööretele.

Pärast ülikooli lõpetamist 1972. aastal töötas Veller kooliõpetajana maal ning hiljem Leningradis muuseumigiidi ja ajakirjanikuna. Ta proovis ka üsna erakordseid elukutseid, töötades metsaraidurina taigas, kütina tundras, karjaajajana Altais ning võttes osa erinevatest arheoloogilistest ekspeditsioonidest. 1979. aastal kolis Veller aga Tallinnasse ja asus tööle ajalehes „Molodjož Estonii”. Samal ajal sai ta ka soovitused sisseastumiseks Vene Kirjanike Liitu kirjanik Boriss Strugatski ja poeet Bulat Okudžava käest.

Mihhail Veller on loengutega esinenud Milano, Kopenhaageni ja Jeruusalemma ülikoolides. Ta on Vene kirjanike PEN-keskuse ja Vene filosoofilise ühingu ning Eesti Kirjanike Liidu liige ning mitme kirjanduspreemia laureaat. 2008. aastal pälvis Veller Eesti Valgetähe IV klassi teenetemärgi oma vabadust austavate teoste eest.

Velleri teosed eesti keeles:

„Ühesõiduhobu”, tõlkinud Tiito Himma ja Teet Kallas, Loomingu Raamatukogu, Perioodika 1984

„Nevski prospekti legendid”, tõlkinud Tiito Himma, Fontes 2005

„Nulltund“, tõlkinud Tiito Himma, L & P 2002

„Legendid 2“, tõlkinud Tiito Himma, Hermes 2006

Tänavune Prima Vista leiab aset 7.–10. maini Tartus ning 10. mail Rakveres. Seekordne festival kutsub üles mõtlema noorusele ja nooruslikkusele.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Kontserdisarjas HELIjaKEEL kõlab Andrei Volkonski ja Helvi Jürissoni looming

Kontserdisarjas HELIjaKEEL kõlab Andrei Volkonski ja Helvi Jürissoni looming

Kontserdisari HELIjaKEEL eesti autorite heli- ja sõnakunstist võtab oma teise hooaja järgmise kontserdi fookusse helilooja Andrei Volkonski ja poetess Helvi Jürissoni loomingu.
Sulistades postmodernismi vees: Pavel Filimonovi romaan-imerohi „Thálassa! Thálassa!”
6 min

Sulistades postmodernismi vees: Pavel Filimonovi romaan-imerohi „Thálassa! Thálassa!”

P. I. Filimonovi postmodernistliku võttestikuga romaanil „Thálassa! Thálassa!” on ühisjooni kolme olulise slaavi autori loominguliste käekirjadega.
Kivirähki romaani „Mees, kes teadis ussisõnu” prantsuse tõlkija saab Prantsusmaal tõlkeauhinna
„Mees kes teadis ussisõnu” („L’homme qui savait la langue des serpents”)

Kivirähki romaani „Mees, kes teadis ussisõnu” prantsuse tõlkija saab Prantsusmaal tõlkeauhinna

Homme, 21. märtsil saab Andrus Kivirähki romaani „Mees, kes teadis ussisõnu” prantsuskeelse tõlke teostanud Jean Pierre Minaudier frankofoonide tõlkeauhinna „Les mots d’Or de la francophonie”.
Müürileht