Wondering O – ? r u (Heaven’s Trumpet, 2020)

Koroonakarantiini ajal on osutunud populaarseks igasugused kultuuriüritused interneti vahendusel. Wondering O ehk Mihkel Tombergi albumit „? r u” võib käsitleda samuti kui kontserdivõimalust kodus.

Koroonakarantiini ajal on osutunud populaarseks igasugused kultuuriüritused interneti vahendusel. Wondering O ehk Mihkel Tombergi albumit „? r u” võib käsitleda samuti kui kontserdivõimalust kodus.

★★★★☆

Tundub, nagu kuulajale esineks väljamaa kitsaste linnatänavate vahehoones orkester, mille instrumentide kõla on pakitud elektroonilise muusika vormi. Ju on kujutluse põhjuseks ka tõsiasi, et Tomberg salvestas helid Roomas ning kasutas nende lugudeks raamimisel modulaarsüntesaatorit.

Kui kogu mainitud kombinatsioon kõlab keeruliselt, on asjalood tegelikult vastupidised. „? r u” on album, mis on lihtsalt manustatav ka neile, kes vaatavad eksperimentaalsema muusika poole pigem kahtlusega. „? r u” erineb seejuures Wondering O varasemast drone’i- ja ambient’i-kesksest kõlast eelkõige rütmikuse, konkreetsuse ja osaliselt ka helguse poolest.

Wondering O varasemate albumite puhul olen täheldanud rohkem ühte stiili kinnijäämist, ent „? r u” pakub pidevalt vaheldust. Helirännak varieerub ambient’likust kulgemisest kiirete ksülofonilaadsete nootide ja rütmikate trummipõrinateni. Ülesehitus on sujuv, eelnevad lood toetavad järgmisi ning iga uus track loob tervikule omaette lisaväärtuse.

Märgiline on ka albumi „? r u” pealkiri. Küsimärk viitab erinevatele päringutele, nagu „kuidas”, „kus”, „miks”, ning jätkub sõnaga „oled”. Seega peegeldab kombinatsioon „? r u” tabavalt praegust aega, kus karantiinis olles on pähe siginenud nii mõnigi eksistentsiaalne küsimus. Neile võib isegi vastuse saada, kui mediteerida ja lasta albumil algusest lõpuni endast läbi kõlada.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Neuronphase – Neuronphase (Porridge Bullet, 2019)

Neuronphase – Neuronphase (Porridge Bullet, 2019)

See oli kuskil eelmise kümnendi keskpaiku, kui Anti Aaver laadis oma SoundCloudi lehele portsu uusi Neuronphase’i träkke, mis üllatasid oma autsaiderliku lähenemisega house-muusikale paljusid tema jälgijaid.
Compound Minerals – Sacred Evil Spirit  (Ataraxia / Trash Can Dance, 2020)

Compound Minerals – Sacred Evil Spirit (Ataraxia / Trash Can Dance, 2020)

Kunstnik ja produtsent Mihkel Maripuu, kes varjub tume-ambient’i projektis artistinime Compound Minerals taha, võib albumiga „Sacred Evil Spirit” esmapilgul ära ehmatada.
Rashida Prime – Plastic Void (Pure Life, 2020)

Rashida Prime – Plastic Void (Pure Life, 2020)

Mõnikord panevad albumi koostajad oma üllitise nimetamisega väga täppi ning Rashida Prime’i loodud ja „Plastic Voidiks” ristitud teose puhul veel eriti mitmekülgselt.
Müürileht