Haigla rulapargi gängist tuttav Ats on Tallinna tantsumuusikaskeenel teada tegija, aeg-ajalt kirjutab ta kriitikat Areeni muusikaveergudel ning ülemöödunud aastast on nii mõnelgi korral juhtunud, et tal R2 eetris Raul Saaremetsa viimase legendaarseks saanud saates „Vibratsioon” asendada on tulnud. Käesolevast sügisest on Ats koos vanade sõprade Kristopher Luigendi ja Jan Tomsoniga saatejuht ka üle nädala esmaspäeviti R2 eetrist kostuvas „Haigla saates” ja hoolimata sellest, et uksed sulgeb armsaks saanud rulapark Telliskivi kompleksis, ei ole veel niipea karta, et Haigla peod otsi kokku hakkaksid tõmbama. Tundub, et Mutant Disco kõrvale on tekkinud peale 15 tegutsemisaastat võrdväärsed kamraadid.

Ats Kõuel. Foto: Kristopher Luigend.

DJ-debüüt: Võimalik, et see juhtus millalgi keskkooli alguses, umbes siis, kui Kristopher elas ühe vanalinna korteri elutoas/köögis diivanil & üüriraha nappis. Oma esimese peo & ühtlasi ka DJ-debüüdi korraldasime Sauna tänava Võitlevas Sõnas. No okei, loomulikult mitte puhtalt üüriraha pärast, vaid ka suurest põnevusest, huvist muusika & DJnduse vastu. Tehnilised oskused olid muidugi valusalt alla arvestuse. Kui ma ei eksi, siis oli see Alari Orav, kes tuli mingil hetkel pulti & keeras madalad sagedused tagasi peale – olin mitu lugu ilma bassita mänginud. Oeh jah… Tänu talle selle eest!

Muusikas oluline: Et lõikaks otse südamesse.

Mida mängin: Oleneb tujust, peost & publikust, aga viimasel ajal palju haussi ning uut & vana bassimusa UKst. Samas ei ole välistatud, et poetan vahele näiteks Public Image Limitedi või MF Doomi. Seevastu esmaspäevaõhtusesse „Haigla saatesse” üritan kaasa võtta pigem rahulikumaid helisid, miks mitte ka džässi & aeglast atmosfäärilist värki (ega see väga välja ei tule tegelikult…).

Eredamad mängumälestused: Kahtlemata paari aasta tagune Noblessneri Mutant Disco, kus keset pidu elekter ära kadus. Mängisime Jani & Kristopheriga mereäärses telgis, vaikus saabus loomulikult just siis, kui õige hoog hakkas sisse tulema. Mäletan, et üritasin kolm korda Lone’i „Once in a While’i” mängida, aga iga kord kadus loo intro ajal elekter ära. Ka Müürilehe sünnipäev on eredalt meeles – keerasin valguse maha, unustasin tossumasina nupu sisse & mängisin musa – eriti mõnus!

Tehnilist: Mängin põhiliselt vinüüle. Sinna kõrvale ka muusikat USB-pulgalt, sest surev Macintosh ei oska enam plaate kõrvetada. CD-toorikud on kasutud vidinad nii või naa.

Viis klassikut: Notorious B.I.G., Burial, Theo Parrish, Dean Blunt, Kristjan Kalm

Viis hetkekummitajat:

Médico Doktor Vibes „Diska Limba Man”
Raul mängis seda „Vibratsioonis” & nüüd käin iga natukese aja tagant Youtube’is linki klikkimas.

Ajukaja & Andrevski „Rare Birds”
Ideaalsete süntesaatori-linnukeste & trummimasina tuksumisega lugu. Tiu-tiu-tiu, tududu-tududu… Ta-ta-ta-ta-ta-ta-tatata-dahhh! Ilmub peagi Londoni plaadifirma LEVELS alt!

Lonnie Liston Smith „Expansions”
Sügisene džässikummitus.

Pixies „Wave of Mutilation (UK Surf)”
Ei ole tegelikult palju Pixiest kuulanud, aga see lugu haaras tugevalt kinni.

Theo Parrish „Soul Control (ft. Alena Waters)”
Vanameister Theole ei ole vastast.

Lõppsõna: Peagi lammutatakse maha Haigla rulapark. R.I.P. Haigla!