Kumus esitletakse „0lematute Raamatute Antoloogiat”

Neljapäeval, 6. veebruaril algusega kell 18.00 esitletakse Kumu Kunstimuuseumis eksperimentaalset kirjandusteost „0lematute Raamatute Antoloogia”, mis on eesti ja inglise paralleelkeeles, andes nii rahvusvahelise mõõtme kohalikule radikaalsemale kirjandusele.


Neljapäeval, 6. veebruaril algusega kell 18.00 esitletakse Kumu Kunstimuuseumis eksperimentaalset kirjandusteost „0lematute Raamatute Antoloogia”, mis on eesti ja inglise paralleelkeeles, andes nii rahvusvahelise mõõtme kohalikule radikaalsemale kirjandusele.

Antoloogia vihikud

Antoloogia vihikud

„0lematute Raamatute Antoloogia” ilmub kasseti kujul ning koosneb seitsmeteistkümnest erinevast köitest kokku kahesaja viiekümnel leheküljel. Kassetikarbis on enam kui 30 875 sõna ning palju illustratiivset materjali. Raamatut trükiti kokku 2000 tükki ja see on 210 mm kõrgune.

Antoloogiasse koondatud teostes esitlevad kaheksateist autorit oma
versioone olematutest raamatutest. Kõik autorid on eksperimentaalse kirjanduse taustaga, nende hulgas menukad Valdur Mikita ning Paavo Matsin, legendaarsed Erkki Luuk ja Kaarel Kurismaa, salapärased Andreas W ning Triin Tamm. Antoloogiasse on koondatud vaid selleks otstarbeks kirjutatud uustekstid, muuhulgas ilmub seni pikim eesti keeles kirjutatud palindroom: 1243 tähemärki Salmo Salarilt.

Antoloogia koostaja Kiwa resümeerib saatesõnas olematute raamatute olevat ajalugu ning Aare Pilv juhib avateoses tähelepanu Wittgensteini leiutatud uuele köitmisviisile – majaköitele. Uueks kohaliku identiteedi mõtestajaks tõusnud Valdur Mikita sooritab muinasdroonil vaatluslende, kaaslaseks Eesti üks tuntumaid kunstnikke Marko Mäetamm. Triin Tamm kõpitseb raamatuteta pühenduste keelt ning Andreas W uurib vaid talle omasel viisil, mis oleks, kui jätaks kõik kirjutamata. Chanel Dior ja Sven Vabar võtavad ette psühhogeograafilised ekspeditsioonid, uurimaks prufeenikute olemisviisi ning vertikaalsete viirastuste hierarhiaid. Perifeeria ja pingealade kaardistaja Aune Ainson võtab liha luubi alla ja Barthol Lo Mejor näitab, kuidas släng raamatu olematuks muudab. Legendaarse kirjandusrühmituse 14NÜ asutajaliige, mullu „Sinise kaardiväega” masside lemmikuks saanud Paavo Matsin nendib, et vaenlane ei jõua kunagi põhja välja. Kaarel Kurismaa uurib väikeste masinate hingeelu, Kaspar Jassa lehitseb kasutamata kirjandust, Jaak Tomberg postuleerib inimest, kellel jääb puudu raamatust ning eesti progressiivse kirjanduse ikoon, neurolingvistikadoktor Erkki Luuk paljastab lõpuks ometi, kes on uhvutiv klõps.

Kogumikus teevad kirjandusdebüüdi Celer Tambre, Salmo Salar ja Gennadi S. Klein. Tambre vaatleb keha olematuid kujutlusi ning Salmo Salar tõdeb, et olustikudraamal ei tohiks vajaka jääda palindroomidest. Kohtla-Järve päritolu Gennadi S. Klein nihestab psühhoosi baasparameetreid.

„0lematute Raamatute Antoloogia” /„The Anthology of Non-Existent Books”
Koostaja: Kiwa
Kujundaja: Tuuli Aule
Tõlkija: Annika Laas
Toimetaja: Jaak Tomberg
paranoia publishing group ltd. 2014

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Mika Waltari ajalooline romaan „Inimkonna vaenlased” ilmus eesti keeles

Mika Waltari ajalooline romaan „Inimkonna vaenlased” ilmus eesti keeles

Ülehomme, 16. jaanuaril kell 16.00 toimub Eesti Ajaloomuuseumis Mika Waltari ajaloolise romaani „Inimkonna vaenlased” („Ihmiskunnan viholliset”, 1964) eestikeelse tõlke esitlus.
Tartu Kunstimuuseum kutsub mõtlema kaasaegse kunstimuuseumi ülesannete üle
Kunstnik Kristi Kongi teostamas maaliinstallatsiooni „Kompvekitehas” Tartu Kunstimuuseumis.
,
3 min

Tartu Kunstimuuseum kutsub mõtlema kaasaegse kunstimuuseumi ülesannete üle

23. jaanuaril avatakse Tartu Kunstimuuseumis muuseumi direktori Rael Arteli kuraatoriprojekt „Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?”, kuhu on oodatud kaasa mõtlema kõik muuseumi käekäigu vastu huvi tundvad kunstihuvilised.
Veebruaris alustavad ilmumist kaks uut kirjandusajakirja

Veebruaris alustavad ilmumist kaks uut kirjandusajakirja

Veebruaris alustavad ilmumist kaks uut kirjandusajakirja: ELLA ja JESS.
Müürileht