Reedel, 7. augustil kell 19.00 avatakse EKKMis näitus „1995”, mis – nagu pealkirigi aimata laseb – seab oma teljeks 1995. aasta, mil toimus mitu eesti kunstivälja jaoks olulist sündmust.

Ehkki nii mõnedki protsessid algasid varem ja lõppesid hiljem, kangastub 1995. aasta paljude jaoks murdepunktina. Kunsti infrastruktuur hakkas stabiliseeruma; toimus esimene Saaremaa biennaal, Jaan Toomik esines näitusel „ARS’95” ning tõestas, et eesti kunstnik võib olla rahvusvaheliselt edukas, toimus Interstandingu konverents, mis vaagis uue meedia probleeme kaasaegses kunstis, näituse „Est.Fem” raames sünnitati eesti feministlik kunst, sündis esimene omaalgatuslik artist-run-gallery (mobil), Eesti Kultuurkapital alustas reaalset tööd ja jagas oma esimesed stipendiumid, alguse sai Toomas Vindi, Linnar Priimägi, Mart Väljataga, Ants Juske, Peeter Linnapi jt. erinevatelt positsioonidelt peetud ja paar aastat väldanud vaidlus õige kunsti üle.

Näitusel osalevad järgmised kunstnikud: Peeter Allik, Allan Hmelnitski, Mati Karmin, Raivo Kelomees/Sven Kivisildnik, Eve Kiiler, Hasso Krull, Andrus Kõresaar, Marco Laimre, Ly Lestberg, Peeter Linnap, LU:K, Piia Ruber, Piret Räni, Rühm T, Ene-Liis Semper, Hannes Starkopf, Jaan Toomik, Mare Tralla, Tarvo Hanno Varres, Mart Viljus, Toomas Vint, Jasper Zoova. Kasutatud on tsitaate Jüri Arrakult, Ants Juskelt, Kreg-A-Kristringult, Hasso Krullilt, Mari Kartault, Kalev Keskülalt, Eha Komissaorvilt, Jüri Kuuskemaalt, Peeter Linnapilt, Linnar Priimägilt, Johannes Saarelt, Toomas Vindilt ja Mart Väljatagalt.

Näituse kuraatorid on Anders Härm ja Hanno Soans.

„1995” pressitekst parafraseerib Peeter Linnapi artiklit „Ajaloo vabrik” 1995. aasta 4. augusti „Kultuurilehest”: „Näitus, „mis tegeleb ajalooprobleemidega, pole igatahes samastatav ajalooteadusega, pigem muutuvad selles nähtavaks ajaloo värvid, haistetavaks ajaloo lõhnad, kuuldavaks ajaloo helid.””

Näitus jääb avatuks 6. septembrini.

„1995” lehele Facebookis.