Tänavuse Koosmeele preemia pälvis Müürileht

Avatud Eesti Fondi Koosmeele preemia pälvis tänavu Müürileht sotsiaalselt tundlike ja ühiskondlikult oluliste teemade kaasaegse, erinevaid vanuse- ning rahvusgruppe kõnetava käsitluse eest.


Avatud Eesti Fondi Koosmeele preemia pälvis tänavu Müürileht sotsiaalselt tundlike ja ühiskondlikult oluliste teemade kaasaegse, erinevaid vanuse- ning rahvusgruppe kõnetava käsitluse eest.

Müürilehe aprillinumbrid levikohtadesse toimetamise ootel. Foto: Müürileht

Müürilehe aprillinumbrid levikohtadesse toimetamise ootel. Foto: Müürileht

„Argumente, miks pühendada tänavune preemia just Müürilehele, oli mitmeid. Avar maailmatunnetus võiks olla Müürilehte iseloomustav sõnapaar,” märkis Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam.

„Erinevalt nii paljudest muudest nooruslikest väljaannetest ei karda Müürileht kultuurikäsitluste kõrval lahata ka sotsiaalseid valupunkte või poliitikat. Nende lugude vorm on sageli kaasakiskuv ja mänguline, meenutame kas või Riigikogu valimiste eel avaldatud 101 idee variparlamenti. Lisaks kajastab Müürileht järjepidevalt ka tänase kodanikuühiskonnaga vältimatult seotud teemasid nagu linnaruum ja meedia. Ääretult sümpaatne oli meile omaalgatuslik, puhtalt rohujuuretasandilt kasvanud tegemise-tahe, mis on tuntav ka kirjutistes. Lisaks on leht suutnud kaasata kirjutama väga erineva taustaga noori autoreid, sealhulgas neid, kelle õpingutee kulgeb Eestist eemal,” loetles Hellam.

Müürilehe peatoimetaja Helen Tammemäe ütles preemiast kuuldes, et rõõm õnnestumise üle, et väljaannet on märgatud ja vajalikuks peetud, on suur. „Teisalt valdavad mind kahetised tunded, sest täna oleme olukorras, kus meil puudub igasugune ettekujutus sellest, kas Müürileht sügisel üldse ilmubki. Peame tunnistama, et Müürilehe taolisel väljaandel ega teistel sarnastel omaalgatuslikel ettevõtmistel on Eestis küllaltki võimatu ellu jääda,” sõnas ta.

„Kultuuripoliitika leige huvi väljaspool Kultuurilehe sihtasutust tegutsevate väljaannete – ega üldse väljaspool institustioone sündinud tegemiste – toetamise vastu ning see, et on veel küllaltki vähe selliseid ettevõtjaid, kellel oleks huvi ühiskonna arengusse investeerida, näitabki seda, kui oluline on, et need vähesed, kes selliste tegemiste olulisust mõistavad, üksteist julgustaksid ja toetaksid,” lisas Tammemäe.

1997. aastal loodud Koosmeele auhinnaga avaldab Avatud Eesti Fond iga aasta aprillis oma sünnipäeva puhul lugupidamist ettevõtmistele ja inimestele, kes on aidanud kaasa avatud ühiskonna kujunemisele.

Koosmeele preemia antakse üle täna, 16. aprillil Von Krahli teatris, mil ühtlasi tähistatakse auhinnapeoga Avatud Eesti Fondi 25. sünnipäeva.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Juhtkiri: Kellel on õigus ajakirjandust teha?
Helen Tammemäe. Foto: Renee Altrov
Helen Tammemäe.
6 min

Juhtkiri: Kellel on õigus ajakirjandust teha?

Kust siis hakata tõmbama piiri meedia- ja blogiformaadi vahele? Kellel on õigus ajakirjandust teha? Kas selleks on vaja ajakirjanduse erialal omandatud kõrgharidust tõendavat paberit või riigi väljastatavat tunnustatud meediaväljaande tõendit? Ma kahtlen, et see oleks hea mõte.
Ööülikool. Viivi Luik „Vale mitu olekut”

Ööülikool. Viivi Luik „Vale mitu olekut”

Luuletaja ja kirjanik Viivi Luik kõneleb oma Ööülikooli loengus mitmepalgelisest valest tänapäeva ühiskonnas: „„Kui tahad maailmas selgusele jõuda, õpi tundma iseennast,” ütlevad kõik, kes inimesest midagi teavad. Samad sõnad võib ka pea peale pöörata ja võib öelda: „Kui tahad iseendas selgusele…
Müürileht