Esmaspäeval, 4. aprillil toimub Vabamus Vikerkaare erinumbri esitlus ja avalik podcast’i salvestus, kus autori Piret Karroga vestleb Vikerkaare toimetaja Aro Velmet.
Vikerkaare erinumbrist leiab Piret Karro artikli Eesti feminismi ajaloost, mis on ka aluseks Vabamu järgmisele suurnäitusele 2023. aastal. Kuuest peatükist koosnevas loos paigutatakse ajateljele naisliikumised alates 1872. aastast, kui Narvas toimus Kreenholmi streik. Liigutakse läbi rahvusliku ärkamisaja, kui Lilli Suburg avaldas 1887. aastal ajalehe Linda eessõnana esimese Eesti feministliku manifesti ning sealt edasi esimese Eesti Vabariigini, mil naisorganisatsioonide tegevus oli juba vilgas ja ametlik.
Eesti okupeerimisega saadeti ametlikud naisliidud laiali ning mitmed kesksed tegelased kas surid või küüditati Siberisse. Eesti võttis üle poliitiline jõud, mis väitis ennast olevat sooliselt võrdõiguslik. Kuna sel perioodil Eestis naisliikumiseks kvalifitseeruvat leida pole kerge, tuleb pöörata pilk naistele, kes tegutsesid ametlikes organites. Ajalooline ülevaade lõppeb 1990. aastatega, kui juba enne vabariigi taaskehtestamist asutati Eesti Lesbiliit ning kaasaegsed kunstnikud tegid palju tööd, et tutvustada ühiskonnale feminismi ideed.
Loe tiiserpeatükki siit.
