2018 tõi skeenele uue, täienisti alternatiivmuusikale keskendunud veebiraadio, värskeid väikeleibeleid ja külla suuremas koguses maailmanimesid, kellest mõni aasta tagasi ainult unistada oleks võinud.
Minifestivalid ja megaartistid
Ei mäletagi teist aastat, mil järjekordse Facebooki event’i ilmumine sellist eufooriat oleks tekitanud kui aastal 2018. Marcel Dettmann, Regis, Ellen Allien (HALL), The Horrorist (Body Machine Body), ssaliva, Swan Meat (Club Felicity), An-i (Global Peace Night), Rezzett (Goodness), Dopplereffekt (Mägede Hääl, IDA Raadio, Narva Art Residency), Gazelle Twin (TMW), Roi Perez (Lekker), Die Selektion (Damn.Loud Booking), Demdike Stare (Sveta) ja CEM (Sweet Spot) on vaid mõned mu subjektiivsel valikul välja toodud nimed, kelle külastust võiks ehk võrrelda sellega kui 80ndatel Rock Summerid toimuma hakkasid, aga päris ei saa, kuna polnud veel piisavas vanuses, et selle olulisusest osa saada. Nii et kummardus kohalikule promootorirahvale, kes on avatud meelega ning viitsib asja ajada, kukrut kergitada ja seda vähest rahvanatukest kokku ajada. Samuti on tore, et üha rohkem on tekkinud koduseid festivale nagu Kalana Saund ja Mägede Hääl, mis ei pretendeerigi suurnimedele, vaid mõnusale olemisele ja uute kohtade avastamisele, või Apareiv Tartus, mis linna peolippu endiselt kõrgel hoiab.
IDA Raadio
Aasta alguses hakkas vaikselt tilkuma infot, et pead on kokku pannud skeene kruvikeerajad Natalie Mets, Robert Nikolajev ja Ats Luik, kel plaanis Telliskivi Loomelinnakus asuvas konteineris netiraadiot tegema hakata. Aprilli lõpuks oligi sinine kuubik F-hoone esisel platsil püsti ning 1. mail läks eetrisse IDA esimene saade. Programm on raadiol suur ja lai, muusikat jagub vist küll peaaegu igale maitsele, jutusaadete näol puudutatakse teemasid kunstist avaliku ruumini välja ning vahepeal tehakse IDA Off Air pidusid ka, nii et igatpidi tore komplekt. Loodame, et IDA Raadiol jätkub tegutsemisindu ka uueks aastaks ning kauemakski veel.
Puljongibaar ja teisi tänavatoite
Mais unistas Joosep Ehasalu Müürilehe veergudel sellest, kuidas ta tuleviku Koplis krõbedat falafelit saab tellida. Ent juba märtsis trammiga Volta peatusest mööda sõites hakkas silma, et ühe pisikese ukse peale on kerkinud silt Puljongibaar. Ja just seda jumalate jooki sealt luugipärast saigi, polnud Knorr ega Maggi ega midagi, millega linnarahvas muidu harjunud. Sõber teatas, et „faking parim puljong Eestis”. Ise proovisin ja mõtlesin, et „faking parim puljong Eestis”. Juunis on keegi kodanik Puljongibaari lehele kirjutanud, et Thori ennast olevat nähtud Koplis ratsutamas ja haamrit puljongist puhtaks lakkumas. Ju siis peab hea olema. Samal ajal hiilis Kopli 2 hoovi tai toitu pakkuva Taibaani toidutreiler, kus suu korralikult vürtsiseks sai ning mis kohalikelt jällegi korralikult kiitust pälvis. Ühesõnaga, algus on tehtud, aga 2019. aastal ootame veel rohkem ehedat tänavatoitu!
Suvised open air’id
Kes poleks tuttav tundega, mis tekib, kui pühapäev koidab, esmaspäeva sinised toonid hakkavad vaikselt tuba valgustama ja eksistents vajub üksinduse vaakumisse. Jah, sporti saab teha, süüa ka, telekat vaadata, koera välja jalutama viia ja muud toredat, aga kui otsid lahedat seltskonda ja on siiski suvi, siis teab näiteks väljamaa rahvas, et pühapäeval saab peole minna. Aga kui ka päris peole ei taha, tulevad appi open air üritused, kus pühapäev muusika saatel õhtusse saata, ilma et suuremaks laaberdamiseks läheks ning järgmisel päeval jõuab tööle ka. Sel suvel tegi open air traditsioonidega algust Kopli 2, nüüdne Kauplus Aasia, kus pühapäeviti kõlarid terrassile veeti, normaalselt muru peal rullida ning mängivaid koeri vaadata sai. Ka HALL vedas kõlarid välja ning avas suvise leboala Suvila. Seda kultuuri võiks arendada veel rohkemgi. Kahjuks pole nendele pühapäevadele veel talveajal head lahendust leitud.
Tartu ööelustrateegia
Veebruaris meenutasime seda, kuidas 2000ndatel Tartu peoskeenel elu käis. Nüüd on see kuldaeg juba mõnda aega olnud pigem pronksi värvi. Õnneks kostus aasta lõpus sõnumeid, et kohalikud promootorid on asja Tartu kultuuripealinna kampaania tuules kätte võtnud ning Tartus hakatakse esimesena linnana Eestis välja töötama korralikku ööelu strateegiat, mis kunagise öise hiilguse jälle taastaks. Oodata on seminare ja muud põnevat, nii et hoidke silmad lahti!
Uued väikeleibelid
Sel aastal pühitseti ametlikult sisse ka paar uut kodumaist väikeleibelit, mis jõudnud aastanatukese jooksul juba nii mõnegi korraliku üllitisega maha saada. Üheks neist on Päästevest, mida veab küll Londonist pärit Simon White, kuid mille eesmärgiks on välja anda just eesti muusikat, kuna Simonile meeldivat muu hulgas siinse muusika pisut lumine kõla. Seni on Päästevesti alt välja tulnud näiteks Endamisi Salamisi, Nikolajevi ja Kadajase materjal, kuid mõndagi põnevat on veel ees. Samamoodi arenes TIKS peosarjast ja loomingulisest kollektiivist plaadifirmaks, mille alt saabusid sel aastal lettidele Sander Mölderi ning noorukese räpiartisti EIKi värsked üllitised.
Väikse Eesti kohta on siinsel alternatiivmaastikul 2018. aastal päris palju korda saadetud ning loodetavasti ei tule 2019. aastal bürokraatia ja tegutsemisinnu raugemine sellele kaikaid kodaraisse loopima.
