Tartu Linnaraamatukogu tähistab sel kevadel väärikat 100. sünniaastapäeva. Müürileht küsitles sel puhul seitset kultuuritundjat tartlast, et uurida, millised on nende seisukohad kahes olulises raamatukogusid puudutavas küsimuses: milline võiks olla riigipoolne toetus rahvaraamatukogudele ning milliseks võiks kujuneda digitaliseeruvas maailmas paberraamatu tulevik. Ent lisaks püüdsime kaardistada ka vastajate isiklikumat suhet linnaraamatukogusse kui keskkonda, et tuua esile tema inimmõõtmelisem ning kodusem külg. Vastab Mart Velsker.
1. Millisel viisil Tartu Linnaraamatukogu sinu meelest Tartu kultuurielu kõige rohkem rikastab?
Ma olen end linnaraamatukogus ikka koduselt tundnud – see kodusus on mõjunud mulle ühtlasi ka rikastavalt. Tartu kultuurielu rikastab raamatukogu mitut moodi. Ürituste korraldajana ja kohtumispaigana on raamatukogu olnud juba mõnda aega tähtis, viimastel aastatel on välja arendatud ka muljetavaldav kirjandusveeb (või lausa „veebistik”). Ei saa tingimata öelda, et just võrgulehed ja infokogud rikastavad kõige rohkem kultuurielu, aga kui silmas pidada seda, et Tartu Linnaraamatukogu tegevus internetis on teiste rahvaraamatukogude seas konkurentsitult silmapaistev, siis võiks seda praegu rõhutada. Palju infot on kirjandusveebi põhilehel ja vigu tuleb seal ette harva, regulaarselt täieneb luuleblogi ja täienevad andmebaasid. Minu jaoks on huvitav näiteks andmebaas „Tartu ilukirjanduses”, aga head tööd tehakse ka teistega.
2. Milline võiks olla riigi toetus rahvaraamatukogudele?
Toetus võiks olla nii moraalne kui ka rahaline ja see võiks olla suurem kui praegu.
3. Milline tulevik ootab paberraamatut digitaliseeruvas maailmas?
Ma usun, et paberraamat jääb oluliseks ka edaspidi, mõistagi teiste lugemisvõimalust ja interjööri sisustamist pakkuvate võimaluste kõrval. Ajakirjandusest jääb mulje, et käib titaanlik heitlus paberraamatute ja e-raamatute vahel – tõsi ta on, muutused on suured, kuid ma ei näe põhjust, miks erinevaid võimalusi peaks tingimata üksteisele vastandama, nad mahuvad ka kõrvuti eksisteerima.
