DJ-ankeet: Mowka

Graafiline disainer Martin Veisman DJ-nimega Mowka on Neljapäev with Lazersi ja möödunud kolme aasta EKA pidude üks peakorraldajatest. Ingrid Kohtla, endine kolleeg ja sõbranna MTV Eesti aegadest, iseloomustab Martinit järgmiste sõnadega: „Disainerina oskab ta märke ja sümboleid kodeerida ja dekodeerida. Martin on tugev stilist, kes viitsib enne kõigest liigsest puhastatud Malevitši ruuduga lajatamist avada miljon esoteerilist viidet ja lapata läbi terve teatud märgisüsteemi ajaloo, mistõttu võib talle vabalt mõne eriti spetsi skeenepeo plagu kujundamise usaldada ja virna vastavat lektüüri laenata. Tänavatundlik fashionista-DNA võimaldas tal kanda nii neoonroosasid kintspükse, vanaisa-kardigane kui (vist Vilniuse kirbukalt soetatud) Ray-Bani Wayfareri päikseprillide koopiat vähemalt aasta enne keskmiselt püüdlikku hipsterit ja viimati nägin teda päris veenva 50ndate Pariisi vasakkalda intellektuaali jäljendava cappuccino-kiddo kehastuses. Samas on ta vaieldamatu esteediloomuse pärisosaks hoopis maksiim „terves kehas terve vaim” – vahetult pärast mitmetunnist DJ-maratoni võib ta vähemalt sama kestusega jooksudistantsi läbida ja on minu teada lisaks proosalisele jalg- ja korvpallile käsi ka, khm, saalihokis. Ühtlasi on tegemist eriti pingevaba ja muheda tüübiga, mistõttu ta suutis suhelda võluva kergusega ka šovinismist ja staarikultusest puretud Leedu kolleegidega. Nendega vesteldes kasutasin ma tema puhul alati rõhutatult igamehelikku tiitlit „our kid” – noh, nagu vennad Gallagherid teineteist tögavalt kutsuvad.”


Graafiline disainer Martin Veisman DJ-nimega Mowka on Neljapäev with Lazersi ja möödunud kolme aasta EKA pidude üks peakorraldajatest. Ingrid Kohtla, endine kolleeg ja sõbranna MTV Eesti aegadest, iseloomustab Martinit järgmiste sõnadega: „Disainerina oskab ta märke ja sümboleid kodeerida ja dekodeerida. Martin on tugev stilist, kes viitsib enne kõigest liigsest puhastatud Malevitši ruuduga lajatamist avada miljon esoteerilist viidet ja lapata läbi terve teatud märgisüsteemi ajaloo, mistõttu võib talle vabalt mõne eriti spetsi skeenepeo plagu kujundamise usaldada ja virna vastavat lektüüri laenata. Tänavatundlik fashionista-DNA võimaldas tal kanda nii neoonroosasid kintspükse, vanaisa-kardigane kui (vist Vilniuse kirbukalt soetatud) Ray-Bani Wayfareri päikseprillide koopiat vähemalt aasta enne keskmiselt püüdlikku hipsterit ja viimati nägin teda päris veenva 50ndate Pariisi vasakkalda intellektuaali jäljendava cappuccino-kiddo kehastuses. Samas on ta vaieldamatu esteediloomuse pärisosaks hoopis maksiim „terves kehas terve vaim” – vahetult pärast mitmetunnist DJ-maratoni võib ta vähemalt sama kestusega jooksudistantsi läbida ja on minu teada lisaks proosalisele jalg- ja korvpallile käsi ka, khm, saalihokis. Ühtlasi on tegemist eriti pingevaba ja muheda tüübiga, mistõttu ta suutis suhelda võluva kergusega ka šovinismist ja staarikultusest puretud Leedu kolleegidega. Nendega vesteldes kasutasin ma tema puhul alati rõhutatult igamehelikku tiitlit „our kid” – noh, nagu vennad Gallagherid teineteist tögavalt kutsuvad.”

Foto: Mattias Tammet.

Foto: Mattias Tammet.

DJ-debüüt: 2002. aasta aprillis Tartu vanas pommivarjendis peol Varjend 2000 koos DJ Studiousi ja Methodikuga. Alustasin plaadimängimist drum and bass’i ja jungle’i vallas, initsiaatoriks esimese vinüüli ost 2002. aasta alguses, milleks oli Roni Size’i EP „In the Mode”. Soetasin selle Tartu Ülikooli vastas olevast Cosmosest.

Muusikas oluline: Eelkõige energia ja vibe, mida lugu suudab edasi anda. Meeldib mängida erinevaid stiile, sellest tulenevalt on valik eklektiline. Põhiline on see, et saaks tantsida.

Muusikas ebaoluline: Žanrimääratlus, viimasel ajal soovitakse iga päev mõnda stiilihübriidi välja mõelda, ise vaatlen seda kõike rahulikult ja muigega.

Mida mängin: Kooslus hetkel kummitavatest lugudest ja vanadest klassikutest, oma osa on alati ka publikul, kellaajal ja kohal, kus mängin. Minu setist võib leida lugusid viimase 40 aasta New Yorgi hausi, big beat’i, Bristoli bassi ja ka popmuusika hulgast.

Mida ei mängi: Paljud lood ja plaadid on eriti head just kodus või tänaval klappidest kuulamiseks, need jätan koju (näiteks klassikaline muusika või Big Black).

Eredamad mängumälestused: Tartu Triple Jumpi peod, näiteks pidu vanas klubis Illusioon, kus teisel korrusel võimendi kella kahe ajal üle kuumenes ja muusika täismajale vait jäi. Lahenduseks tõime koos Martin Voltriga minu juurest tolmuimeja, mis MacGayveri teibiga võimu külge sai ühendatud, ja pidu läks edasi. Viimaste aastate eredaimad peod on seotud kooslusega Neljapäev with Lazers Tartus klubis Maailm, kus oleme suutnud tekitada sellise õhkkonna, et pidulised jätavad tantsuplatsile enamasti viimsegi higipiisa. Samuti ERKI Moeshow aftekas 2011. aastal, mis oli esimene pidu peale renoveeritud kino Sõprus avamist, kus setup oli selline, et mängisime Tajoga plaate pika laua taga, olime näod vastamisi ja üritasime iga looga üksteist ja publikut rohkem käima tõmmata. Lõpuks käisime ka ise kordamööda tantsuplatsil tantsimas. Neid lugusid võibki rääkima jääda, sest minu jaoks on iga peo juures olnud omad eredad hetked kas mõne hea muusikapala või ennast nautiva tantsija näol.

Tehnilist: Olen see mees, kes ei suuda mängida muusikat peol läbi arvuti, seega on plaadikotis CD-d ja vinüülid. Mulle meeldib muusikat peole tassida, see on selle ameti juures kuidagi tore ja häiriv üheaegselt. Kõrvaklapid saksa firmalt MB Quart.

Nõuanne: Puldi taga ei tasu kanaleid üle keerata.

Viis klassikut:

808 trummimasin, Full Cycle Records, must maika, The Prodigy ja kadunud kõrvaklappide üleminek.

Viis hetkekummitajat:

84 King Street „Rio”

Daft Punk „Digital Love”

SHH001 „Gravel Flashback”

Isaac Tichauer „This Is Trouble”

Mowka „Kataloogi mix #6”

Lõppsõna: Tänaksin siinkohal inimesi, kes on minu muusikalisel teekonnal tähtsat rolli mänginud. Respekt, sõbrad: Tripsu, Studious, Roll, Ingrid Kohtla, Madis & Tajo, Valter. Kohtume tantsuplatsil.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

DJ-ankeet: Hanna-Stella Haaristo
Photo by Helene Vetik
3 min

DJ-ankeet: Hanna-Stella Haaristo

Hanna-Stella Planetaryfunki-nimeline blogi oleks kindlasti eesti muusikablogide edetabeli esikümnes, kui ainult sellist järjestust ritta seataks. Tõelise melomaanina hoiab Hanna-Stella juba mõned head aastad mõnusa järjepidevusega kohalikul ja välismaisel indisel biidi-ja sündimuusikal kõrva peal.
DJ-debüüt: Ametlikult plaadifirma One Sense Music sünnipäevapidu Tallinn Music Weeki raames 2009.…
DJ-ankeet: DJ Quest
Üks Von Krahli sünnipäeval plaate keerutavaid DJ-sid: Quest.
3 min

DJ-ankeet: DJ Quest

Janno Sooäär alias DJ Quest on mitme ametiga mees. Ta on vedanud aastaid Raadio 2-s raadiosaadet „Programm” ja „Programm Extra”, korraldanud koos teiste sõpradega Eesti MC-bättleid ja legendaarset üritust Check One Two Von Krahlis.
Müürileht