Plaadiarvustus: Joel Tammik – Rajaleidja II (Väli, 2013)

Joel Tammiku album „Rajaleidja IIˮ on ambient-tekno vallast väljapõksunud teekond läbi raadiolainetest kubiseva roheluse.

Joel Tammiku album „Rajaleidja IIˮ on ambient-tekno vallast väljapõksunud teekond läbi raadiolainetest kubiseva roheluse.

Mul kulus selle plaadiga sõbrunemiseks üksjagu aega, ei tekkinud kohest teineteisemõistmist. Otsustasin olla kannatlik, kuulasin teda paar korda veel ning hakkasin märkama nüansse, varjundeid, tekstuuri ja kogu selle aparatuuri sügavamat iseloomu. Siiski, esmamulje oli häiriv: uduselt kumisev asjandus, millest ei osanud eriti midagi arvatagi. Pealiskaudsel kuulamisel võib plaat tunduda rutiinne ja kordav, ent tähelepanelikumalt süvenedes märkab alaliselt muutuvat helielustikku. Seega, kui saada üle esialgsest võõristusest ning juhatades oma tähelepanu rütmi jälgimiselt edasi helide peidetud mängule, võib leida end tegelikult päris põnevalt avastusretkelt.

Minu jaoks on tunne, mis seda plaati kuulates tekib, natuke sarnane atmosfääriga Tarkovski „Stalkerisˮ. Metsistunud rohelus, mis on täis traati ja betooni, ning eelaimdus mingist kahtlasest nähtamatust teadvusest. Selline õhustik näib olevat paljude helikunstnike taotlus… Disko mahajäetud loomaaias nähtamatutele loomadele.

Albumit läbiv rütm on nagu maapõue tuksumine, vahepeal esinevad metalsemad helid maalivad ette halli taevamaastiku. Ja see, mis maa ja taeva vahel toimub, jääb müsteeriumiks. Eks see ole ka rändaja enda teha. Selleks on tarvis natuke pusida, minna läbi võsa ja kuulatada – nagu mõtled, nõnda kuuled –, fantaasia ärgitamiseks on siin materjali küll, kuid kannatust on kindlasti vaja. Plaat on mõne loo puhul liigagi tummine ja tubane, tundub, nagu vajaks ta aeg-ajalt rohkem vabanemist ja õhku. Samas on küllaga ka palasid, milles tummise ja peene heli vaheline suhe on hõrk ning kujutluspiltidest tiine.

„Rajaleidja II” sobib inimestele, kel on huvi maastike ning muljete vastu, kes viitsivad süveneda ja kuulatada ning mõelda välja piltlugusid. Mõned palad võivad tunduda rutiinsed – kuulajapoolne vastutulelikkus ja kannatlikkus on kindlasti tervitatavad –, kuid üldiselt on seda plaati üsnagi huvitav avastada.

https://soundcloud.com/joeltammik/fragments-of-rajaleidja-new-1

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Plaadiarvustus: Aphex Twin – Selected Ambient Works 85–92 (Apollo, 2013 [1992])

Plaadiarvustus: Aphex Twin – Selected Ambient Works 85–92 (Apollo, 2013 [1992])

Aphex Twini võib-olla kõige olulisem album „Selected Ambient Works 85–92” antakse uuesti vinüülil välja. Käin poes ära, panen uue seebi kraanikaussi, kuivatan käed, vaatan korra peeglisse ja jalutan läbi korteri magamistuppa. Keeran krõks lahti…
Plaadiarvustus: CASisDEAD – The Number 23 (imreallydead, 2013)

Plaadiarvustus: CASisDEAD – The Number 23 (imreallydead, 2013)

Ta kannab maski ning räpib narkootikumidest, relvadest ja nekrofiiliast (tehes seda ühtmoodi hästi nii sündist tihke 140 BPMi kui tolmuse hiphopi-loopi peale).
Plaadiarvustus: Have a Nice Life – The Unnatural World (Enemies List Home Recordings / Flenser Records, 2014)

Plaadiarvustus: Have a Nice Life – The Unnatural World (Enemies List Home Recordings / Flenser Records, 2014)

Hea uudis kõigile, kellele meeldib püherdada nooruse depressioonis: HANL on tagasi ja nende hingepurustav muusika on endiselt võrratu.
Müürileht