Sel neljapäeval, 22. mail astub Kino Sõprus Live’il üles R. Stevie Moore. Ekstsentrikust artist, kes võib endale lubada kontserte, kus ta oma tavaliste pükste peale haamritega pidžaama on tõmmanud, ning kelle ümber hõljub ikka kultuslik õhkkond. Ta on kodussalvestajate ikoon ja suunanäitaja, kelle muusikaarsenalis peitub üle 2000 loo ning 400 albumi, mis seiklevad eelkõige lo-fi rindel, kuid ka power-popist, Minimal Wave’ist, hiphopist ja lugematutest teistest žanritest inspiratsiooni ammutades. Müürileht palus tõelisel Moore’i fanaatikul Vaiko Eplikul rääkida, kuidas tema enda jaoks R. Stevie Moore’i avastas.
„Ma jõudsin Moore’ini 2006. aasta kevadel, kui Raul Saaremets „Vibratsiooni” saates paari tema lugu mängis. Kui kõlas pala nimega „Part of the Problem”, olin just autoroolis, tõmbasin autoga tee äärde ja tegin enne mitu suitsu, kui uuesti sõitma sain hakata. Olin sellele eelneval sügisel ise kodus lindistama hakanud ja kuulsin meest, kes selle asja leiutas. Sellest ajast on Moore olnud mu iidol ja vaimne isa ning mind igatpidi mõjutanud, alates sellest, et ta teeb sama asja, mis mina. Olen ostnud tema plaate, temaga kirjavahetuses olnud, talle oma plaate saatnud, kõigil kontsertidel autogrammi mangunud ja mul on isegi ta T-särk. Kõige esimene lemmiklugu temalt oli see sama „Part of the Problem”, aga Moore on teinud nii palju muusikat, et ta jõuab vist elu jooksul lõpuks viiesaja albumini. Keeruline on üksikuid lemmiklugusid ja parimaid kauamängivaid valida. Tal on duubelalbumeid, mida kunagi välja lastud ja müüdud pole, aga kuna olin temaga kirjavahetuses, sain mõned otse tema enda käest. Enamikel fännidel on oma lemmikperioodid, aga mulle imponeerivad teiste seas näiteks tema klassikaline Nashville’i ja New Jersey periood ning muidugi ka mitmed tema sel sajandil välja lastud plaadid.”
R. Stevie Moore’i Kino Sõprus Live’i üritus Facebookis.
