Vaadates tõtt Elephants From Neptune’i teise kauamängivaga, kõnetab see mind eelkõige kui maitsekuse kehastus. Musta ja valge aegumatust kombinatsioonist kantud elegantne minimalism on päris erinev elevantide debüüdi kirevat laadi kaanekujundusest. Muutus disainivaldkonnas peegeldab arengut ka muusikas.
Bändi looming – tihti desert boogie’ks nimetet – sammub loomulikku rada pidi ja mingit drastilist suunamuutust ei tundu olevat. Kõla on gruuvikeskne, aga samas piisavalt muutlik, et vältida üksluisust. Žanriliselt esineb elemente ühest, teisest ja kolmandast, kuid ühegi lahtri sisse EFNi kinni müürida ei tahaks. Tõsi küll, muusikas sisaldub päris korralikult bluusrokilikku jõudu. Koosseis bass-trummid-kitarr-kitarr on ehk rokkmuusika vaste 4-4-2 formatsioonile. Kõik pillimehed on pädevad ja esineb ka virtuoosseid hetki, aga toimitakse eelkõige just tervikuna, kus igaühel on täita oma roll.
Uuest rääkides on aeg naasta eespool mainitud arengu juurde. Muusikale on juurde tekkinud sujuvus. Kõik elemendid loksuvad lugude jooksul paika nagu kellavärk ja albumi pealkiri „Pressure & Pleasure” kirjeldab päris hästi seda, kuidas dünaamikaga mängitakse ja erinevate käigu- ja volüümivahetuste kaudu kulminatsioonini jõutakse. Omal moel meenutab see Arctic Monkeysi mullust plaati, mis kulges sarnase enesekindlusega, kuigi, tõsi küll, EFN on oma kõlalt paar kraadi rajum. Albumi tuju on valdavalt mänguline ja hoogne. Selline feel-good element väljendub ka refräänides, mille Robert Linna tugev, bluusilik hääl ikka päris-päris kaasahaaravaks võib teha.
Paar lugu tooks ka eraldi esile. „We Are the Police” on oma mitmete kitarririffide ja sellega, kuidas refräänihüüatusele eelneb täpselt õige kogus cowbell’i, antud kaasahaaravuse musternäide. Lõpusirgel esile kerkiv lisahäälte rakendamine palas „Flowers” lisab loole kohe põnevama dimensiooni. Ja siis on veel „Vaikus”. Plaadi ainus eestikeelne pala, kus teeb kaasa ka Ivo Linna, sisaldab ülejäänust rohkem salapära, mida oleks huvitav järgnevates peatükkides rohkem kuulda. Elephants From Neptune on teinud tugeva albumi, millel on nii mammutlikku kaalu kui ka nõtkust, aga kui koostisesse lisanduks rohkem neptuunlikku müstikat, oleks tulemus ilmselt veelgi uhkem.
