Näitus „1995” teeb katse rekonstrueerida üht olulist hetke eesti kunstis

Reedel, 7. augustil kell 19.00 avatakse EKKMis näitus „1995”, mis – nagu pealkirigi aimata laseb – seab oma teljeks 1995. aasta, mil toimus mitu eesti kunstivälja jaoks olulist sündmust.

Reedel, 7. augustil kell 19.00 avatakse EKKMis näitus „1995”, mis – nagu pealkirigi aimata laseb – seab oma teljeks 1995. aasta, mil toimus mitu eesti kunstivälja jaoks olulist sündmust.

Näituse tunnusvisuaal

Näituse tunnusvisuaal

Ehkki nii mõnedki protsessid algasid varem ja lõppesid hiljem, kangastub 1995. aasta paljude jaoks murdepunktina. Kunsti infrastruktuur hakkas stabiliseeruma; toimus esimene Saaremaa biennaal, Jaan Toomik esines näitusel „ARS’95” ning tõestas, et eesti kunstnik võib olla rahvusvaheliselt edukas, toimus Interstandingu konverents, mis vaagis uue meedia probleeme kaasaegses kunstis, näituse „Est.Fem” raames sünnitati eesti feministlik kunst, sündis esimene omaalgatuslik artist-run-gallery (mobil), Eesti Kultuurkapital alustas reaalset tööd ja jagas oma esimesed stipendiumid, alguse sai Toomas Vindi, Linnar Priimägi, Mart Väljataga, Ants Juske, Peeter Linnapi jt. erinevatelt positsioonidelt peetud ja paar aastat väldanud vaidlus õige kunsti üle.

Näitusel osalevad järgmised kunstnikud: Peeter Allik, Allan Hmelnitski, Mati Karmin, Raivo Kelomees/Sven Kivisildnik, Eve Kiiler, Hasso Krull, Andrus Kõresaar, Marco Laimre, Ly Lestberg, Peeter Linnap, LU:K, Piia Ruber, Piret Räni, Rühm T, Ene-Liis Semper, Hannes Starkopf, Jaan Toomik, Mare Tralla, Tarvo Hanno Varres, Mart Viljus, Toomas Vint, Jasper Zoova. Kasutatud on tsitaate Jüri Arrakult, Ants Juskelt, Kreg-A-Kristringult, Hasso Krullilt, Mari Kartault, Kalev Keskülalt, Eha Komissaorvilt, Jüri Kuuskemaalt, Peeter Linnapilt, Linnar Priimägilt, Johannes Saarelt, Toomas Vindilt ja Mart Väljatagalt.

Näituse kuraatorid on Anders Härm ja Hanno Soans.

„1995” pressitekst parafraseerib Peeter Linnapi artiklit „Ajaloo vabrik” 1995. aasta 4. augusti „Kultuurilehest”: „Näitus, „mis tegeleb ajalooprobleemidega, pole igatahes samastatav ajalooteadusega, pigem muutuvad selles nähtavaks ajaloo värvid, haistetavaks ajaloo lõhnad, kuuldavaks ajaloo helid.””

Näitus jääb avatuks 6. septembrini.

„1995” lehele Facebookis.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Artishoki veerg: Kunstnik streigib
TAF näituse „Viirastus” ettevalmistusel 2013.
4 min

Artishoki veerg: Kunstnik streigib

Ülemaailmse järjekindla neoliberaliseerumise tulemusena peetakse ebakindlust ja ebastabiilsust tööturul positiivseks väljakutseks, kuid vabakutselistele kunstitöötajatele tähendab see reaalsuses sotsiaalsete garantiide puudumist, kuna just nende töötasu pärineb erinevatest allikatest, mis üldiselt ei ole maksustatud.
Unistuste perifeeria
„Unistuste linn. Tartu tekstikunst 2002–2015”. Martiini „Vaade 3” (2011). Foto: Marika Agu
„Unistuste linn. Tartu tekstikunst 2002–2015”. Martiini „Vaade 3” (2011).
6 min

Unistuste perifeeria

Ääremaadel seiklejad võivad saada osa nii mõnestki linnakogemusest, mida keskusesse piiratud liiklejad kunagi läbi ei ela. Mitte-Tartu on selline erilistel puhkudel tajutav ruumiseisund, mida on kirjeldanud teiste seas katsetusliku kunstirühmituse eksp autorid kogumikus „Mitte-Tartu”. Tartmusis äsja suletud ekspi näitus annab hea põhjuse arutleda perifeeria vajalikkuse teemal.
Homme saab Viru Keskuse ees uudistada Slowballi kunstinäitust „Kunst ratastel”
,
2 min

Homme saab Viru Keskuse ees uudistada Slowballi kunstinäitust „Kunst ratastel”

Homme, 5. augustil jõuab Viru Keskuse Tammsaare pargi poolse sissepääsu ette 18 Slowballi sõiduautoga kunstinäitus „Kunst ratastel”, mis jääb Viru Keskuse ette terveks päevaks, et juba neljapäeval teele asuda marsruudil Tallinn-Hiiumaa-Saaremaa-Pärnu-Tallinn.
Müürileht