Homme esitletakse Tartus raamatut „Plahvatus Pärnus”

Kellele tundub Pärnu praegu pommiauguna, siis põhjusega – 90ndatel toimus seal plahvatus, kus lühikese aga intensiivse perioodi jooksul toimus kunstis suur pööre, eesotsas performance-rühmitusega Non Grata.


Kellele tundub Pärnu praegu pommiauguna, siis põhjusega – 90ndatel toimus seal plahvatus, kus lühikese aga intensiivse perioodi jooksul toimus kunstis suur pööre, eesotsas performance-rühmitusega Non Grata.

Näitusevaade 2012. aastal Kumus Rael Arteli kureeritud väljapanekust „Plahvatus Pärnus”, mis oli üks osa näitusest „Eesti kunstiskeenede arheoloogia ja tulevik”. Foto: Kumu Kunstimuuseum

Näitusevaade 2012. aastal Kumus Rael Arteli kureeritud väljapanekust „Plahvatus Pärnus”, mis oli üks osa näitusest „Eesti kunstiskeenede arheoloogia ja tulevik”. Foto: Kumu Kunstimuuseum

Tartu Kunstimuuseumi direktor Rael Artel, kelle kunstitegevus sai samuti alguse Pärnust, on kahe dekaadi jagu vähedokumenteeritud pool maa-aluse turbulentsi tulemused kunstiskeenel arheoloogina üles kaevanud ning pannud raamatu „Plahvatus Pärnus” kaante vahele.

1990.-2000. aastatel Pärnus toimunu oli võimalik ainult seal ja sel hetkel. Vahetult pärast Nõukogude Liidu lagunemist sai maailma suhtes perifeerses linnas alguse intensiivne eksperimentaalse kunsti liikumine, mis korraldas performance’eid ja käepäraste vahenditega loodud low tech festivale ning lõi katsetusliku kunstihariduse andja Non Grata Akadeemia, ent hajus lõpuks 00ndatel. Artel on raamatu koostamisel teinud intervjuusid nii sündmuste keskel olnud initsiaatorite ja kunstnike kui ka asjakohaste kõrvalseisjatega.

Raamat koosneb plahvatuse kroonikast, kus on ajajoonele seatud Non Grata tegevus aastatel 1991-2012, loometöö dokumentatsioonidest, intervjuudest osalistega ja autori järelsõnast.

Rael Artel esitleb raamatut Tartmusis (Raekoja plats 18) neljapäeval, 1. oktoobril kell 18.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Plahvatus Pärnus
7 min

Plahvatus Pärnus

Möödunud aasta novembris-detsembris Kumus toimunud näituse „Eesti kunstiskeenede arheoloogia ja tulevik” ühe osana tutvustas kuraator Rael Artel Pärnu kaasaegset kunsti, iseloomustades seda kui plahvatusliku lainena tekkinud ja tänaseks päevaks suuresti hääbunud omapärast kunstielu, mis erines suuresti tavapäraselt Eesti kunstikeskusteks peetavates Tallinnas ja Tartus toimuvast.
Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?
5 min

Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?

Ligi 40 Eesti kunstiväljal aktiivselt tegutsevat kunstiprofessionaali toetavad Tartu Kunstimuuseumi direktori Rael Arteli tegevust ja tunnustavad tema kuraatoritööd viidates, et ta on üks väheseid kuraatoreid Eestis, kelle näitused jälgivad läbivalt tänapäevaseid näituspoliitika häid tavasid nagu erinevate sõnumite kooskõla, mitmekesisus ja avatus nii arvamuste,…
Transgressiivne kartulipõld
Näitusevaade. Foto: Eda Lõhmuse erakogu.
Näitusevaade.
6 min

Transgressiivne kartulipõld

Tartu Kunstimajas sügise hakul avatud olnud Eda Lõhmuse näitusele „Põld / Field” oli maalide ja videote kõrval toodud eksponeerimiseks toatäis mulda. Tartu Ülikooli filosoofiadoktorant Henrik Sova kirjutab, mida põld kunstis tema jaoks tähendab.
Müürileht