Mercury Rev – The Light in You (Bella Union, 2015)

Indie kultusbänd Mercury Rev on unest ärganud ja muusikamaastikule naasnud. Viimased seitse aastat loodusdokkidest jääkarude elusid silmitsenud vanamehed on mõistnud, et nooremaks nad enam ei muutu, eluga leppinud, keele põske surunud ja leidnud endas taas unelmad, mille poole püüelda. Ja tulnud on nad nüüd sügisesse hästi passiva uneleva popiga, millesse on tähnitud sisse ka pisut psühhedeelsust.

Indie kultusbänd Mercury Rev on unest ärganud ja muusikamaastikule naasnud. Viimased seitse aastat loodusdokkidest jääkarude elusid silmitsenud vanamehed on mõistnud, et nooremaks nad enam ei muutu, eluga leppinud, keele põske surunud ja leidnud endas taas unelmad, mille poole püüelda. Ja tulnud on nad nüüd sügisesse hästi passiva uneleva popiga, millesse on tähnitud sisse ka pisut psühhedeelsust.

„The Light in You’ga” üritatakse ilmselt kokku võtta kõike, mis eelneva seitsme aasta jooksul kuulajatele ütlemata on jäetud. Nii suudavadki kauamängival olevad lood pakkuda tundeelamusi, mis viivad kuulamise kestel ühest spektri äärmusest teise. Esimesed noodid sobivad õhtutesse, kus vihma kallab kui oavarrest – „The Queen of Swans” ja „Amelie” muutuvad Jonathan Donahue’ habraste vokaalide all nii luigelaululikult emotsionaalseks, et pisar tikub kurku. Poole albumi pealt toimub aga järsk pööre – puändiks saab „Are You Ready?”, milles kostuv naisvokaal ootamatult eufoorilistesse kõrgustesse tõuseb. Sellele järgneb kogu maailma rõõmu kätkev „Sunflower”, pärast mida kulgevad ka ülejäänud lood positiivsuse kütkeis. Viimasena kajama jääv „Rainy Day Record” on justkui eluga rahulolemise etalonlugu.

Mercury Rev on oma 26 tegutsemisaasta kohta küllaltki kõbusas seisus. Pärast kuulamist jäävad veel pikaks ajaks kõrvu Donahue’ säravad vokaalid ning veelgi enam mõte, et kõik on siin elus ju hästi ja tegelikult pole midagi kaotada. Ega võita. On lihtsalt mõtete kõrvalekalded ja jalutuskäigud pargis.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Kannelseelikud – Kassikuld (2015)

Kannelseelikud – Kassikuld (2015)

Kannelseelikud, millel musitseerivad Anett Demjanov ja Marita Lumi, suudavad pakkuda heas mõttes keskmisest ettearvamatumat muusikat, mis tõuseb teatud hetkedel täieliku elamuseni.
Laika Virgin – –+–=+ (2015)

Laika Virgin – –+–=+ (2015)

Pärast mõneaastast vaikuseperioodi ning viimatist vahtkonnavahetust on Laika Virgin tagasi uuenenud koosseisus (Indrek Ups, Siim Raidma, Joosep Voolmaa) ja uue kauamängivaga, et eksperimentaalsematel radadel helisid väänata.
Mart Avi – Humanista (2015)

Mart Avi – Humanista (2015)

Elementaarne rõõm Mart Avi uue kauamängitava üle on minus nüüdseks ca pool kuud asu otsinud ja „Humanista” juba aasta parimaks plaadiks kinnitanud, kuid loodetavasti jätkab teos praegu, mitme kuu ja aasta pärast endiselt enda ümberleiutamist.
Müürileht