Teet Velling – Vend August (2015)

Tihtilugu peetakse või loetakse sooloalbumeid nende muusikute karjäärides, kes kuuluvad tuntud koosseisu, märgilisteks, isegi verstapostideks. Nendeks teetähisteks, kui on jõutud punkti, kus teadmised ja kogemused elust on omandanud mingisuguse teise kaalu, palju isiklikuma vormi.

Tihtilugu peetakse või loetakse sooloalbumeid nende muusikute karjäärides, kes kuuluvad tuntud koosseisu, märgilisteks, isegi verstapostideks. Nendeks teetähisteks, kui on jõutud punkti, kus teadmised ja kogemused elust on omandanud mingisuguse teise kaalu, palju isiklikuma vormi.

Ja kui säärane vormel avab artistis uued küljed ja toob esile sügavamad või varjus olnud sopid, siis on pakutav looming tulvil avastamisrõõmu.

Oma debüütalbumini on nüüdseks jõudnud Teet Velling, kes on laiemale üldsusele tuntud pigem kitarristi, löökpilli- ja erinevate vilede mängijana koosseisust Jäääär. Arvestades asjaolu, et osa loomingust on armastatud ansamblile kirjutanud Velling, tundub sooloalbum asjade loomuliku käiguna. Kauamängivat kuulates saabub hetkega mõistmine, et lood on valminud ja läbi tunnetatud pika perioodi vältel. See ei ole jäääärelik ilusate laulude õhtu, pole mõtet isegi paralleele otsima hakata. „Vend August” nõuab aega, kaasamõtlemist ja avatud meelt.

Tegu on siiski džässiplaadiga, kuhu on sulatatud oskuslikult erinevad stiilid: bossanoova, kohati svingilikud rütmid, sekka popfolki, bluusi ja vihjeid progressiivsele helikeelele. Igas loos saab kuulata suurepäraste interpreetide (Tanel Ruben, Marti Tärn, Mart Soo ja Indrek Palu) maitsekaid soolosid ja palade mitmekihilisi arranžeeringuid. Tuuli Vellingu sügavad sõnad ja mahedalt selge hääl lisavad lugudele uusi kihte ning hingestatust. Plaadi nimiloos on andnud Teet Vellingu sõnadele hääle Üllar Saaremäe. Eesti džässimaastikku on rikastatud tervikliku ja hea plaadiga.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Wolfredt – Neverno (Seksound, 2016)

Wolfredt – Neverno (Seksound, 2016)

Wolfredti uus plaat, talle teine, mulle esimene, viib kulgema rahulikele helimaastikele, kus Pia Frausi ja Jan Helsingi trummar Margus Voolpriit helgete silmadega kondajaid oma sooja rüppe ootab. Esmalt ihaleb iga lugu taevasse ja lõpuks, pärast üheksat instrumentaaloopust jätab Wolfredt kuulajad tundmatusse kõlkuma.
Mauno Meesit – Varjudemaa (Grainy Records, 2015)

Mauno Meesit – Varjudemaa (Grainy Records, 2015)

Täna. 7. aprillil tähistab Mauno Meesit Tartus Genialistide klubis kontserdiga oma telesarjale „Varjudemaa” loodud samanimelise soundtrack’i ilmumist vinüülil. Järgmisel nädalal, 15. aprillil avaneb sama võimalus kõigile tallinlastele, ning sedapuhku Kirjanike Maja musta laega saalis. Mart Alaru kirjutas plaadist lähemalt.
Tehnoloogiline Päike – Technological Sun  (Fantastic Planet, 2016)

Tehnoloogiline Päike – Technological Sun (Fantastic Planet, 2016)

Mihkel Kõrvitsa ja Evar Anvelti uus vinüül-väljalase seostub postapokalüptilise cruising-muusikaga, mida passib lasta vaid karmist kõlarist ja mitu korda järjepanu.
Müürileht