Kammernaiskoor Sireen – Terra Incognita (2016)

Mitmekülgsus ja paindlikkus on ambitsioonikad eesmärgid. Kammernaiskoor Sireen on püüdnud mahutada oma debüütalbumile viiskümmend viis eriilmelist minutit muusikat.

Mitmekülgsus ja paindlikkus on ambitsioonikad eesmärgid. Kammernaiskoor Sireen on püüdnud mahutada oma debüütalbumile viiskümmend viis eriilmelist minutit muusikat.

Varem koos briti postpungilegendi The Membranesiga julgelt žanripiire ületanud Sireen laulab seekord pealtnäha ettevaatlikult ja erilisi riske võtmata, kuid ootamatu ja äkilisena mõjub juba üleminek plaadi miniatuurselt avaloolt krapsakale ja pisut vanamoodsale Robert Schumanni laulukesele, millele omakorda järgneb harjumatult teistsuguse harmoonia ja kõlapildiga Knut Nystedti „Shells”.

Ühest äärmusest teise loksumine on plaadil läbiv. Võõrkehadena mõjuvate Lembit Veevo ja Igor Stravinski kooriteoste vahel köidab siiski noore helilooja Maria Kõrvitsa mitmetahuline „Olla ärkvel ja tasa”, milles vokaal- ja instrumentaalliinid sulanduvad orgaaniliselt, luues pildi millestki puhtast ja loomulikust. Ilumeel tärkab Eric Whitacre’i tsüklis, mida kuulates võib uskuda, et noored lauljad ei ole enam hirmul ning neile tõepoolest pakub see muusika naudingut. Helilooja „Viis heebrea armastuslaulu” on esitatud ühtviisi peenelt, väljapeetult ning jõuliselt. Tähelepanuväärseimad on albumi viimased minutid – ametlik lõpulugu „Сожаленья” on ilmselgelt kõige omanäolisem, olgugi et sealsed vokaalid on imbunud kuhugi Algorütmide ambient’i-maailma taustale.

Sireeni esimene helikandja on kahtlemata viie tegutsemisaasta pidulik vaheetapp ning hea lähtekoht edasisteks otsinguteks ja püüdlusteks. Esimesed plaadile jäädvustatud katsetused on aga ilus mälestus iseendale oma laulurõõmust. Loodetavasti jõuab Sireen enese kaardistamiseni juba järgmise albumiga.

Toeta vastutustundlikku ajakirjandust

Infoajastu ja sotsiaalmeedia levik on toonud endaga kaasa aina kiiremad, lühemad ja emotsioonipõhisemad tekstiformaadid ning sellega seoses ka süvenemisvõime kriisi. Nendest trendidest hoolimata püüab Müürileht hoida enda ümber ja kasvatada ühiskondlikult aktiivseid ja kriitilise mõtlemisvõimega noori autoreid ja lugejaskonda. Toimetuse eesmärk on mõtestada laiemalt kultuuri- ja ühiskonnaelu ning kajastada lisaks nüüdiskultuuris toimuvat. Väljaanne on keskendunud rahulikule, analüüsivale ning otsingulisele ajakirjandusele, mis ühendab endas nii traditsioonilised kui ka uuenduslikud formaadid. Sinu toetuse abil saame laiendada kajastatavate teemade ringi ja avaldada rohkem väärt artikleid.

Toeta Müürilehe väljaandmist:

SAMAL TEEMAL

Need, kes viisid folgi diskokerad taevasse
Sandra ja Jalmar Vabarna. Foto: Maris Savik
Sandra ja Jalmar Vabarna.
8 min

Need, kes viisid folgi diskokerad taevasse

Kuigi mure eesti kultuuri püsimajäämise pärast on terav teema paljude jaoks, ei peaks sellega ringi käima kui portselaniga, mis iga hetk kildudeks võib puruneda. Trad.Attack!-i liikmed Sandra ja Jalmar Vabarna räägivad, kuidas traditsiooni muutumine selle elujõule pigem kasuks tuleb.
nonkeen – Oddments of the Gamble (R&S Records, 2016)

nonkeen – Oddments of the Gamble (R&S Records, 2016)

Berliini trio nonkeen loobub turvalisusest ning tunnistab, et Juhus on nende bändi olulisim liige. Aasta alguses debüütalbumiga „Gamble” välja tulnud grupeering kasutab vanaaegseid magnetofone, ei harjuta meloodiaid ega salvesta ühte viisijuppi enam kui korra.
Müürileht